Riigikogu kiitis neljapäeval heaks seadusemuudatuse, mille alusel hakatakse tagastama või hüvitama vara 1941. aastal Saksamaale ümberasunutele.
Eestist tollal NSV Liidu ja Saksamaa vaheliste kokkulepete alusel lahkunud inimestele kuulus 128 elamut. Praeguseks on otsustamata 20 objekti saatus, vahendas Aktuaalne kaamera.
Riigikogus hääletasid seadusemuudatuse vastu keskerakondlased, rahvaliitlased ja sotsiaaldemokraadid.
Paljude baltisakslaste sugulastele on vara juba tagastatud. Järele on jäänud 20 toimikut, mille saatuse peab komisjon otsustama üheksa kuu jooksul.
"Tegelikult tähendab see Euroopa plaanis täiesti ennekuulmatut otsust, kus ühe okupatsiooni võimu kutsel koostööd teinud isikutele teist korda hakatakse kompenseerima või tagastama vara," ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Evelyn Sepp.
Tagastamisele kuuluvate majade hulgas on nii vaatamisväärsusi kui ka elumaju. Muuhulgas Tallinna vanalinna Lühikese jala torn ja Toompuiesteel asuv elumaja, mille elanikud on aastaid oodanud erastamisvõimalust.
"Üürnike toetamise programmide osas riik peab oma kohustusi täitma nii või teisiti," kommenteeris Isamaa ja Res Publica fraktsiooni liige Urmas Reinsalu. "See ebanormaalne olukord, kuhu 15 aastat üürnikud olid asetatud, loodi inimestele illusioone, et neil on õigus see vara tagasi saada, see on eksitav ja inimeste suhtes alatu."
Uusi baltisakslaste vara tagastamise või kompenseerimise avaldusi vastu ei võeta.
Toimetas Andrus Allika