«Espoo konventsiooni alusel algatatud rahvusvahelise keskkonnamõju hindamise käigus ei ole piisavalt arvestatud kõigi projektist lähtuvate riskidega ning seetõttu ei saa lähtuvalt rahvusvahelises keskkonnaõiguses üldtunnustatud ettevaatusprintsiibist käesoleval ajal projekti teostamiseks vajalikke lubasid väljastada,» seisab riigikogu poolt täna heaks kiidetud avalduses.
Riigikogu peab avalduses hädavajalikuks, et Läänemere äärsete riikide pädevad asutused kaaluks tõsiselt projekti kõiki keskkonnariske, arvestades seejuures parimat kättesaadavat teaduslikku andmestikku ega piirduks otsuse langetamisel arendaja poolt pakutava puuduliku teabega.
Avalduse seletuskirja kohaselt kutsub riigikogu kõigi Läänemere äärsete riikide parlamente üles kaaluma hoolikalt Nord Streami gaasijuhtme poolt ja vastuargumente ning neis riikides, kus tehakse otsuseid ja antakse välja gaasitoru ehitamiseks ning opereerimiseks vajalikke lubasid, arvestama vastava ala spetsialistide, huvigruppide ja teadlaste ning huvitatud riikide poolt seni esitatud seisukohti mõjude hindamise aruande puudujääkide kohta.
Eestimaa roheliste fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee leidis, et viis, millisel moel Venemaa ja Saksa ettevõtted Saksamaa toonase kantsleri Gerhard Schröderi heakskiidul torujuhtme rajamise osas kokkuleppe sõlmisid, meenutab märgiliselt sama, mis sündis Baltimaade ja Poola territooriumide jagamisel teise ilmasõja eel Venemaa ja Saksamaa mõjusfäärideks ja on murendamas EL liikmesriikide tänast nappi koostööd energiaküsimuste lahendamisel.
Schröder on praeguseks Vene gaasihiiu Gazpromi esindajana pandud gaasijuhet rajava konsortsiumi nõukogu esimeheks.
Avalduse seletuskirjas leitakse, et vene maagaasi senisest suuremal transportimisel Euroopasse tuleks eelistada lisatorude paigaldamist olemasolevate gaasitrasside koridoridesse, mitte elukeskkonda ja looduslike liikide elupaiku kahjustades rajada uusi trasse maismaal või Läänemere põhja või vedada vedeldatud gaasi tankeritega niigi ohtlike veoste veoga ja tiheda reisilaevaliiklusega koormatud Läänemerel.
«Merealuste objektide osas, kui nad on rajatud, puudub avalikkusel igasugune kontroll, mis võimaldab pahasoovlikult käsitelda mistahes gaasijuhtmega seonduvaid intsidente kas provokatsioonidena või koguni rünnakutena,» leitakse seletuskirjas. «Me ei saa pidada Vene Föderatsiooni usaldusväärse partnerina kui riik keeldub ratifitseerimast juba alla kirjutatud leppeid nagu Piiriülese mõjuga projektide keskkonnamõjude hindamise konventsioon (Espoo konventsioon).»
Väidetavalt on mere põhja torujuhtme paigaldamine 2-2,5 korda kallim kui maa peale ning ka merealuse torujuhtme hooldus ja valvamine on oluliselt keerukam ülesanne kui sama maismaal tehes.
«Nii näib projekti arendajate huvi gaasijuhe merepõhja ehitada lähtuvat vaid soovist vältida maismaal torujuhtme talumise eest seda läbiva gaasi eest makstavaid transporditasude maksmist transiitmaadele,» märgitakse seletuskirjas.
Saadikud rõhutasid oma tänastes sõnavõttudes, et teiste Läänemere riikidega ning eelkõige just lubasid väljastavate riikidega tuleb gaasitoru ohtude teemal usinalt koostööd teha.
Kuna gaasitoru ei läbi Eesti majandusvööndit, siis otsest luba Eesti riigilt Nord Stream ei vaja. Gaasikonsortsium vajab ehituseks luba Venemaalt, Soomelt, Rootsilt, Taanilt ja Saksamaalt ning Taani on tänaseks loa juba andnud.
Eelnõu eestvedajateks olid rohelised, kuid selle algatasid ühtekokku 45 riigikogu liiget. Avalduse poolt hääletasid 64 saadikut, erapooletuid ja eelnõule vastu hääletanuid polnud.