Lepete ratifitseerimise poolt oli 78 saadikut, vastu oli 4.
Lepete ratifitseerimise seaduse preambulas on lähtutud 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti vabariigi õiguslikust järjepidevusest, nii nagu see on sätestatud põhiseaduses, Eesti vabariigi ülemnõukogu otsuses 20. augustist 1991 «Eesti riiklikust iseseisvusest» ja riigikogu deklaratsioonis 7. oktoobrist 1992 «Põhiseadusliku riigikorra taastamisest».
Piirilepete ratifitseerimist toetasid Olari Taal, Elle Kull, Marko Pomerants, Urmo Kööbi, Avo Üprus, Taavi Veskimägi, Urmas Reinsalu, Ants Pauls, Tarmo Leinatamm, Nelli Kalikova, Andres Jalak, Aivar Õun, Indrek Raudne, Reet Roos, Olav Aarna, Ene Ergma ja Siiri Sisask Res Publicast.
Reformierakondlastest toetasid lepete ratifitseerimist Harri Õunapuu, Ülle Rajasalu, Helmer Jõgi, Raivo Järvi, Tõnis Kõiv, Tatjana Muravjova, Leino Mägi, Jaanus Tamkivi, Meelis Atonen, Kristiina Ojuland, Mait Klaassen, Sergei Ivanov, Margus Hanson, Igor Gräzin, Rein Aidma, Rain Rosimannus, Andres Taimla, Väino Linde, Maret Maripuu ja Jürgen Ligi.
Lepete poolt olid ka rahvaliitlased Koit Prants, Janno Reiljan, Margi Ein, Mai Treial, Rein Randver, Jaanus Männik, Jaak Allik, Toomas Alatalu, Mati Kepp, Vello Tafenau, Mart Opmann, Jüri Saar, Tiit Tammsaar, Margus Leivo ja Robert Lepikson.
Sotsiaaldemokraatidest pooldasid piirileppeid Eiki Nestor, Ivari Padar, Kadi Pärnits, Katrin Saks, Jarno Laur ja Peeter Kreitzberg.
Keskerakonna saadikuist andsid poolthääle Ain Seppik, Helle Kalda, Enn Eesmaa, Jüri Šehovtsov, Küllo Arjakas, Eldar Efendijev, Värner Lootsmann, Mihhail Stalnuhhin, Koit Pikaro, Vilja Savisaar, Arnold Kimber, Kaarel Pürg, Heimar Lenk, Marika Tuus, Nelli Privalova, Toomas Varek, Vladimir Velman ja Toivo Tootsen.
Piirileppeid toetasid ka sotsiaalliberaalid Jaanus Marrandi ja Liina Tõnisson.
Vastuhääletajad olid Andres Herkel, Tõnis Lukas, Helir-Valdor Seeder ja Peeter Tulviste Isamaaliidust.
19 saadikut puudus hääletuselt. Res Publica esindajaist polnud kohal Ela Tomson, Mihhail Lotman, Ken-Marti Vaher, väliskomisjoni eelmine esimees Marko Mihkelson, Tiit Matsulevitš, Sven Sester, Tiit Niilo, Imre Sooäär, endine peaminister Juhan Parts, Jaanus Rahumägi ja Henn Pärn.
Isamaaliitlastest ei osalenud Mart Nutt, Trivimi Velliste ja Mart Laar.
Hääletamata jätsid ka sotsiaaldemokraadid Jüri Tamm ja Sven Mikser, keskerakondlased Evelyn Sepp ja Olev Laanjärv ning sotsiaalliberaal Mark Soosar.
Eesti saab piirilepinguga piirijoone korrigeerimisel juurde 127,5 hektarit maad ja loobub 125,5 hektarist.
Võrumaal kulgeva piiri ääres saab Eesti Venemaalt 8,4 hektarit Valgemetsa talu maad.
Põlvamaal kulgeva piiri ääres saab Eesti Venemaa käest Perdaku külas ühe hektari, Lutepää ja Sesniiku vahel Saatse saapana tuntud maa-alal 115,5 hektarit ning Lutepää lähedal 2,6 hektarit maad.
Venemaa saab Eesti käest Võrumaal kulgeva piiri ääres Marinova metsas 68,9 hektarit, Jemeljanova külas 12 hektarit, Lazareva lubjakivikarjääris 3,4 hektarit ning Ulanovo külas 1,8 hektarit maad.
Põlvamaal kulgeva piiri ääres saab Venemaa Eestilt Grabilovo soos 33,9 hektarit ja Mustjõe juures 5,5 hektarit maad.