EV Sõjakooli aastapäev kevadtormises Torontos
Eestlased Kanadas | 15 Apr 2003  | Ervin AleveEWR
Jäätunud teed ja linnatänavad markeerisid jürikuu esimese nädalalõpu üritusi Toronto Eesti Majas. Nende hulgas oli ka EV Sõjakooli 84. aastapäeva tähistamine laupäeval, 5. aprillil kohvik-restoranis. Tavalisest tagasihoidlikuma osavõtjaskonnaga koosviibimine algas Eesti Ohvitseridekogu Kanadas esimehe nltn. Ülo Isbergi tervitusega kõigile ning eriti kevadtormi trotsinud kodumaalt Ontarios keeleõppel viibivaile Eesti Kaitseväe ohvitseridele ja Kaitseministeeriumi kõrgemaile ametnikele, kes olid saabunud Barrie linna lähistel asuvast Camp Bordenist.

Esimees andis lühikese ülevaate Ohvkogu saamisloost 24 aastat tagasi ja kutsus siis kõnepulti ülltn. Endel Reinasi, kes jutustas Tallinna lähedal Tondil asunud Eesti Vabariigi Sõjakoolist, kus elati, õpiti ja tehti sporti, kuid kus vajadusel kaitsti ka meie riiki, kui see oli hädaohus. Kaitsmise vajadus tekkis juba mõni aasta pärast Vabadussõja lõppu 1. detsembril 1924.a., kui mässulised püüdsid vallutada Sõjakooli ja pealinnas asuvaid riiklikke asutusi. Nagu teame, likvideeriti idast juhitud ülestõus selle eos. Kõneleja ettepanekul mälestati püstitõusmisega mässu mahasurumisel langenud sõjakooli kadette, mida Tondil tehti igal õhtusel loendusel.

Sõjakooli aastapäeva peakõnelejaks oli palutud kodumaalt siinviibiv Kaitseväe Peastaabi logistikaosakonna ülem major Raivo Tamm, kes oli Eesti taasiseseisvumise ajastul üks Kaitseliidu asutajaist. Kõne teemaks oli ohvitserkonna ettevalmistus tänapäeva Eestis, mis on esimese kümne iseseisvusaasta jooksul toimunud mitmel viisil, alustades lühema- ja pikemaajaliste kursustega nii kodu- kui välismaal, õppurite saatmisega välismaa sõjakoolidesse kuni vajalike õppeasutuste loomisega kodumaal, mis nüüd on Tallinna asemel koondatud ülikoolilinna Tartusse. Samas linnas asub ka Balti Kaitsekolledzh. Aastaks 2010 peaks Eesti olema samaväärne jõud riigikaitseks kui see oli eelmise vabariigi lõpuaastail 1939/40. Jätkame tööd selles suunas, lõpetas kõneleja.

Kol.-ltn. Ülo Tamre tervitas Kanada Eesti Vabadusvõitlejate Liidu nimel. Seejärel Ohvkogu esimees kutsus ette Ontarios keeleõppel viibiva kapten Peeter Tali Eesti Kaitsevägede juhataja poolt saadetud tunnistuse andmiseks vahepeal kodumaal toimunud auastmes ülendamise kohta.

Enne lõunaeine serveerimist musitseerisid koosviibimisest osavõtjate rõõmuks kaks andekat ohvitseri, kapten Andres Raudsepp (laul, kitarr) ja ülltn. Charles Kipper (klaver). Lõpuks tänas major R. Tamm Kanadas keeleõppel viibivate kodumaalt pärit ohvitseride ja kaitseväe ametnike nimel küllakutse eest Eesti Ohvitseridekogu Kanadas, andes üle Ohvkogu esimehele nltn. Ü. Isbergile Kaitsejõudude Peastaabi kilbi ja hiljuti Eestis ilmunud teose Vabadussõjas langenud ohvitseridest.

Sõjakooli aastapäeva tähistamisel viibisid ka Ontarios väljaõppel viibivate kodumaa ohvitseride kauaaegsed väsimatud vabatahtlikud saatjad ja transpordi korraldajad dr. Maret Truuvert ja Henn Kurvits.

Külalistelt saadud info kohaselt ollakse kodumaal hästi teadlikud Toronto aktiivsest eestlaskonnast siin viibinud ohvitseride suu läbi. Grupid vahetuvad umbes iga nelja kuu järele. Õppekohaks on Kanada sõjaväebaas Ontarios Camp Borden.


 
Eestlased Kanadas