Kapten Allan Mõtus,Ohvkogu esimees lipnik Ülo Isberg. F:E.Aleve
Seekordne aastapäev kandis numbrit 83. Sõjakool asutati Vabadussõja keerises 1919.a. Tähtpäeva märkimiseks oli Eesti Maja kohvik-restorani kogunenud laupäeval, 6. aprillil 40 Ohvkogu liiget ja külalist, nende hulgas kolm noort Eesti Kaitseväe ohvitseri kodumaalt, kes viibivad praegu keeleõppel Ontarios asuvas Kanada sõjaväebaasis — major Vahur Väljamäe, kapten Allan Mõttus ja kapten Arni Ilves.
Koosviibimise avas Ohvkogu esimees lipnik Ülo Isberg, nimetades aastakümneid tagasi Tondi Sõjakooli lõpetanute arvuks Toronto piirkonnas 250, mis nüüdseks on surmajuhtumite tõttu drastiliselt kahanenud ja praegu teadmata. Leinaseisakuga mälestati kõikides sõdades langenud eesti soost ohvitsere. Tervituse aastapäevaks oli saatnud Tallinnast Eesti Reservohvitseride Kogu. Eesti Vabadusvõitlejate Liidu nimel tervitas selle ajutine esimees ülltn. Endel Reinas, kes ütles, et omaaegne EV Sõjakool andis ettevalmistuse enam kui 5000-le kaadri- ja reservohvitserile.
Kodumaalt Kanadas väljaõppel viibiv kapten Allan Mõttus oli Ohvkogule kingitusena kaasa toonud raamituna kaitseliitlase käesideme. Enne lõunaeine serveerimist luges söögipalve merev. ltn. Laas Leivat. Aastapäeva kõne pidas ülltn..
Paul Juttus.F:E.Aleve
Tantsukursustest osavõtmine pealinna tütarlastega oli kohustuslik. Nagu kuulda, järgnesid sellele hiljem ka mõningad abielud.
Igal kevadel saadeti aspirandid üle riigi gümnaasiumides toimuvatele meesõpilastele ettenähtud riigikaitselistele õppustele instruktoriteks. Pärast Tallinna naasmist järgnes lähetamine mõnda väeossa praktikale. Kõneleja jaoks oli see Kurtna sõjaväelaager Virumaa metsades paljude väikejärvedega. Sõjaväeteenistuskohustuse täitumisel ülendati aspirandid allohvitserideks ja järgmisel Eesti Vabariigi aastapäeval lipnikeks.
.
Andres Raudsepp.
ERVIN ALEVE
