www.DELFI.ee Välisminister Urmas Paet tunnistas riigikogus arupärimistele vastates, et riik ei tea, kui palju eestlasi elab välismaal. Samas leidis ta, et arvestades viimase 20 aasta jooksul toimunud suuri muutusi on ulatuslik väljaränne arusaadav.
Paeti sõnul avanesid piirid ja võimalikuks sai kõik see, mida rahvas oli ammu tahtnud - inimeste ja tööjõu vaba liikumine ning võimalus õppida ka mujal maailmas. "Teiselt poolt oli Eesti inimeste heaolu sellel hetkel, kui kõik piirid avanesid, ikkagi oluliselt kehvem, kui riikides, kuhu oli võimalik minna tööle, õppima või peret looma. Seetõttu on tegelikult paljuski normaalne, et inimesed tegid oma valiku majanduslikel põhjustel, aga tihti ka perekondlikel põhjustel," märkis välisminister.
Välismaal elavate eestlaste kohta puudub riigil Paeti sõnul selge ülevaade, kuna oma elukoha registreerimine, rääkimata sellest Eesti võimude teavitamisest, on vabatahtlik. Ta tõi näiteks, et mullu saadeti europarlamendi valijakaart 38 501-le alaliselt välismaal elavale Eesti elanikule, kuid tänavu jaanuaris oli ainuüksi Soome elanikena registreeritud 37 641 Eesti kodanikku.
Seetõttu jäi Paet kõhklevaks ka Eestist majanduslikel kaalutlustel lahkunute koguarvu hinnates. "Isegi kui võtta need maksimumarvud, mida Tartu ülikooli teadlased on pakkunud, siis kokku on välismaal kuni 170 000 eestlast."
"Kõigepealt, meie hinnangul on pooled sellest seltskonnast need, kes on lahkunud Eestist 1940. aastatel ja nende järeltulijad, nii et neid kindlasti majanduslikel põhjustel lahkujate hulka ei saaks arvata ehk see number läheb siis kohe poole võrra väiksemaks ja selle ülejäänud poole sees on ka eakad ja lapsed, kes ka ei ole n-ö tööjõulises elanikkonnas. Ehk see number läheks sellevõrra veel väiksemaks," kommenteeris Paet.
"Võrreldes nende paljude riikidega, kes samamoodi said oma vabaduse 1990. aastate alguses ja vaadates, kui palju nendest riikidest on hinnanguliselt majanduslikel põhjustel lahkutud, siis Eesti kindlasti ei ole esirinnas," lisas välisminister, avaldades lootust, et Eesti elujärje paranedes võiksid need inimesed kodumaale naasta.
