Eelmisel aastal täiustas ja kohandas Eve koos Piretiga raamatukogu liigitussüsteemi kaasaegsemaks ja kasutajasõbralikumaks, seekord tehakse selle alusel tööd: katalogiseeritakse, korrastatakse andmebaasi jne. Ning vajadusel juhendatakse Bibliograafia Klubi tööd.
Mis puutub siinsete eestlaste aastakümnetepikkusse tegevusse, siis on see Eve Vahtra meelest väga oluline ja huvitav, eriti mis puudutab arhiive ja raamatukogu: säilinud on palju ainulaadset ja väärtuslikku materjali. VEMU raamatukogu trükiste seas leidub nii esimese Eesti Vabariigi aegset kui pagulaskirjandust, samuti nõukogude ajal välja antud teoseid. Põhiosa keskendub Eesti ja Balti ajaloole. Tegemist on Põhja-Ameerika suurima ja korrastatuima eestiainelise raamatukoguga.
Eve sõnul on tähtis, et siinne järjepidev töö kestaks – on ju järjepidevus oluline mistahes institutsiooni töös. Paljud inimesed aga ei saa arhiivide ja raamatukogude töö olulisusest aru enne, kui neil endal mingit arhiivimaterjali tarvis läheb – ja siis selgub, et midagi väga olulist võib olla kaduma läinud või ära visatud.
Evet vaimustab siinne vabatahtlik tegevus, mida tema sõnul võiks lausa Eestisse importida. Varem oli seda Eestis tõepoolest vähe, kuid nüüd siiski hakkab rohkem levima.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Huvitav on Eve jaoks ka see, et kui ta Eestis töötab põhiliselt ingliskeelses kollektiivis ja ingliskeelsete raamatutega – on ju Balti Kaitsekolledž rahvusvaheline õppeasutus – siis siin on nii kolleegid kui raamatud peamiselt eestikeelsed. Oma ametis on Eve töötanud juba üle 10 aasta.Torontos olles Eve nii töötab kui elab Tartu College’is, ent see ei tähenda, et ta peale arhiivikorruse ja oma toa midagi muud ei näeks. Ta on palju linnas ringi liikunud ja teda vaimustab, et suures linnas on nii palju loodust. Meie jutuajamise päeval ootas teda enne kojusõitu veel nädalajagu tööd raamatukogus – ikka selleks, et nendel, kes siin igapäevaselt edasi tegutsevad, oleks lihtsam. Ja kui kutsutakse, tuleb ta edaspidigi, lubas Eve.
