Selleteemaline veebiloeng leiab aset kolmapäeval, 28. oktoobril algusega kell 7 õ VEMU YouTube’i kanalil (https://www.youtube.com/user/V..., lektoriks Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur ja Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevjuht Piret Voolaid.
Fännipasunad (ikka needsamad, millega spordisõbrad võistluste ajal tuututavad, et oma lemmikutele toetust ja poolehoidu avaldada), olid Eesti koroonakriisis väga tähenduslikud. Terviseameti ametlikus aruandes kinnitati, et Saaremaal, Eestis koroonaviirusest kõige rohkem räsitud maakonnas, sõna otseses mõttes puhuti viirus laiali fännipasunatega – märtsikuus toimunud võrkpallivõistlustel. Piret Voolaidile, kes on tegelenud ka spordifolklooriga, oli see eriti huviväärne, kuna fännipasunad on olnud varemgi fännikultuuri tõsine aruteluobjekt - koroonakriis taaselustas selle diskussiooni. Tekkis jalgpallifännide vastuarvamus: ,,Tahad meeskonda toetada, tee seda eht-eestlaslikult, lauluga. Kui ei taha laulda, plaksuta.“ Oli põnev näha, kuidas sport ja koroonaviirus nii otseselt seotud olid.
Viikingite saabumise motiiv pärineb aga naljadest. Levis rohkelt meeme sellest, kuidas lockdown seiskas inimtegevuse ja loodus muutus niivõrd puhtaks, et loomad tulid linna vaatama, mis on inimestega juhtunud ja delfiinid saabusid Veneetsia kanalitesse. Ka Läänemeri olevat muutunud nõnda puhtaks, et viikingid hakkasid siia ajaloost tagasi pöörduma.
Piret Voolaid räägib oma loengus sellest, millised olid eestlaste reageeringud pandeemiale, mil viisil hirmud kanaliseerusid huumoris (meemides), kuidas eriolukord käivitas inimestes äärmise nutikuse ja piiritu loomingulisuse. Ka saame teada, mida folkloristid kogusid, millele tähelepanu pöörasid ja mida räägib kogutud materjal inimestest koroonaajal ning inimloomusest üldse.
VEMU tuletab ka meelde, et kogumisaktsiooni ,,We Are All in This Together: COVID-19“ tähtaega on pikendatud kuni 30. novembrini k.a. Ettevõtmise kohta vaata lähemalt: vemu.ca