Kolmapäeval suri Prantsusmaal Eesti Kirjanike Liidu liige, keeleteadlane ja esseist Fanny de Sivers.
Fanny de Sivers sündis 26. oktoobril 1920 Pärnus. Ta õppis Pärnu ühisgümnaasiumis ja Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Ta abiellus Hans Georg von Siversiga ja lahkus 1941. aastal baltisakslaste ümberasumise käigus Eestist Saksamaale, kirjutab BNS.
1949. aastast elas Fanny de Sivers Prantsusmaal, kus ta töötas tõlgi ja sekretärina riigiasutustes. Aastatel 1964–1986 töötas ta keeleteadlasena Prantsuse Riiklikus Uurimiskeskuses (CNRS). Aastatel 1993–1994 oli ta Tartu ülikooli külalisõppejõud.
Fanny de Sivers on avaldanud palju keeleteaduslikke uurimusi ning tõlkinud eesti kirjandust prantsuse keelde.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
otsija26 Jun 2011 09:52
Aeg murdis katki Sinu suure ELUTAHTE. Vaatasin TV.-st temast tehtud saateid, mis olid huvitavad ja inimlikud.Jumalaga!
vaimulik22 Jun 2011 10:56
Seepärast tuleb palvetada praegu. Kohemaid. Siinsamas.
Ei tule ootama jääda homseid valgusi.
Ei tule karta seda, mida hüütakse
vaimulikuks põuaks. Meie sisekõrbed ei tohi meid takistada läbistamast nähtavat, selleks et nähtamatu tungiks maailma.
Tuleb paluda igal hetkel, igas paigas. “Paluge püsivalt!” ütleb Issand. Issand ei oleks käskinud palvetada lakkamatult, kui palve oleks üksnes rida sõnu.
Tuleb palvetada püsivalt, kõiki võimalikke palveid, sest aeg tõttab, ja aeg, mis on meile antud, on mõõt, mis tuleb täita ääreni.
Tuleb tahta Jumalat kutsuda. Ja Tema vastab, sest Ta on seda lubanud. Muidugi, on see Tema, kes valib hetke ja viisi.”
(“ Fanny de Sivers Mateeriasse kootud palve”).
Loe kõiki kommentaare (2)