17.–19. septembrini toimus Tallinnas FBI Rahvusliku Akadeemia 25. rahvusvaheline konverents „Maailm muutumises“, millega sooviti tõhustada koostööd erinevate riikide politseiorganisatsioonide vahel, samuti arutada, millised ohud ja riskid kaasnevad infotehnoloogia ajastuga. Eesti pealinnas oli ühtlasi hea võimalus luua uusi isiklikke ja süvendada vanu kontakte ning vahetada tööalaseid kogemusi. Konverentsil osalenuid tervitas president Toomas Hendrik Ilves.
FBI Rahvuslik Akadeemia (FBI National Academy) asutati 29. juulil 1935. Esimeses lennus alustas õpinguid 23 korrakaitsjat. Koolitused välismaalastele algasid veerand sajandit tagasi. Kogu selle aja jooksul on akadeemia lõpetanud umbes 2500 politseinikku 150-st maailma riigist.
Eesti Politsei peadirektor Raivo Aeg rääkis pressikonverentsil, et FBI Akadeemias on nüüdseks teadmisi omandanud 14 Eesti politseiohvitseri, kes on toonud Ameerikast kodumaale kaasa suurepärased politseitegevuse ja rahvusvahelise koostöö kogemused, milliste roll Eesti turvalisemaks muutmisel on hindamatu.
FBI Rahvusvahelise Akadeemia Euroopa osakonna selle aasta president Kalle Laanet, kes esimesena eestlasena läbis FBI rahvusvahelise koolituse, toonitas, et konverentsi korraldamine ning läbiviimine on suur au ja väljakutse Eesti Politseile. „See, et just Eestile anti neli aastat tagasi Bernis (Shveits) võimalus esimese Ida-Euroopa riigina korraldada esinduslik üritus, demonstreerib mitte ainult Ameerika, vaid ka Euroopa kolleegide suurt usaldust meie vastu,“ ütles Laanet, jätkates: „Konverentsi eesmärgiks ja mõtteks on, et need, kes on läbinud FBI Akadeemia kursused, peavad tulevikus sidet võrgustiku kaudu mitte ainult informatsiooni edastamiseks kuritegelike organisatsioonide, vaid ka kuritegude avastamiseks arendatud uute tehnoloogiate osas.“ Minu küsimusele, kas Tallinna aprillirahutused ei kõigutanud välismaa kolleegide usaldust Eesti vastu, vastas Laanet: „Ei, mitte sugugi. Politsei tegi ju head tööd. Süüdistada võib ainult poliitikuid, kes lasksid olukorral käest ära minna.“
„Eesti politseinikud ei erine USA korravalvuritest,“ kinnitas USA Föderaalse Juurdlusbüroo direktori Robert S. Muelleri nõunik Louis Quijas ja lisas: „Ka meile on tähtsad koostöö ja kontaktid teiste riikidega, seda näitas ju hiljuti võitlus küberterrorismi vastu. Eesti ei ole ka ainuke riik maailmas, kelle vastu on kasutatud modernseid arvutirelvi. Samuti on isiklikud suhted kulla väärtusega võitluses teiste organiseeritud kuritegude liikidega, olgu siis küsimus lastepornograafias, majandusspionaazhis, rahapesus või muus.“
Politsei peadirektor Raivo Aeg tõi esile, et Eesti politsei kontaktid ja koostöö FBI-ga on kestnud juba aastaid. Ühendriikide politseiakadeemia on tänaseks koolitanud välja 14 eestlast ja praegu õpib Budapesti FBI õppeasutuses kolm Eesti politseiasjatundjat. Ta toonitas, et organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemises on kõigil kõikidelt midagi õppida.
Kalle Laanet, kes vannutati eelmisel aastal Hollandi kokkutulekul FBI Akadeemia Euroopa osakonna presidendiks, lisas, et konverentsi suurim tähtsus seisnebki kontaktide loomises, mis aitavad kaasa võitluses organiseereitud kuritegevusega, sest läbi isiklike tutvuste saab kiiresti teavet mitte ainult kurjategijate liikumise kohta, vaid ka kriminalistika uutest arengusuundadest.
Konverentsil esinesid teiste hulgas FBI direktor Robert S. Mueller, justiitsminister Rein Lang, Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Stanley Davis Phillips ja Europoli direktor Max-Peter Ratzel. Kokku osales üritusel umbes 200 korrakaitsjat Euroopast ja Ameerikast.