Festival alustas madallennult.
Terviseks ! Just nii rezh Gabe Polsky avatoostiga algas selle aastane Toronto Rahvusvaheline Filmifestival - Tiff 2019. Minu jaoks sundvalikuks (ahvatlevaid filme esindatud kasinalt) osututunud ühendriikides toodetud dokumentaalfilm oli tõepoolest meisterlik. “Red Penguins” ( rezh Gabe Polsky) oli kiiretempoline 90 alguse Venemaa kiskjakapitalismist.. Kuid mitte ainult. Film oli elav dokument sellest kuidas jänkidel õnnestus avantüür rakendada vene elu põhiväärtus hoki ja selle tippklubi ameerika businessivankri ette. Samas on see film põhiväärtuste odavast müügist viimaks osalistele miljoneid dollareid tootnud busienssi krahhist. Hoki, Disneyland,reklaam, sexitööstus, maffia, oligarhid, KGB , Jeltsin ja Putin - kõik koos töötasid ühise kasumi nimel.
Tiff’i filmikaruselli alustas tagasihoidliumal madalkäigul. Piletid on kallid (2-3 korda kallimad kui möödunud aastatel). Maailma suurim rahvafilmifestival on iseend kahandamas elitaarseks, materiaalselt suutlikumale rahvakihile silma pilgutades. Süvafilmihuvilistel nn. f(f)riikidel näib sel aastal olevat festivalile vähem asja. Loodan sel aastal vaadata kümmet filmi. Veel kolm aastat tagasi vaatasin sama raha eest kolmkümmend.
Märgatav on alkoholi naasmine festivali kinosaalidesse. VeinI ja õlut pakutakse nii kinosaaliukse kõrvalt kui enne seansi algust saaliski. Festivali peatänava kõrval on ühe Kanada viinakompanii suur puhas valge telk. Alkoholikompaniid toetavad festivali.
Samas festivalile valitud filmide ja režissööride Ideoloogiline filter näib olevat märgatavalt tihenenum ja festivali valikupõhimõtted kindlalt piiritletud, paraku suhteliselt ühesuunalised. Ometigi 10 kuni 15 filmi tunduvad alalhoidlikule vanainimeselegi olema põnevad.
Kalle Kadakas
endine filmitöötaja