Pehmendamaks hinnatõusu, on uued postmargid nägusa kujundusega. Kanada-siseseid marke üllitatakse aastas ohtralt, märkimaks üritusi, saavutusi ning aastapäevi, aga tavaliselt on vaid ainult üks, mis kujutab riigipead, kuninganna Elizabethi. 2004. aasta riigipea margi aluseks on foto, mille võttis ta kuldse juubeli pidustuste ajal Kanada rokklaulja Bryan Adams. Adams jäädvustas fotole naeratava monarhi, andes sellega tavaliselt tõsise kujutisega postmargile inimlikuma näo. Teine 49 sendine postmark tähistab Kanada riigilipu aastapäeva, 15. veebruaril 1965 lehvis esmakordselt vahtralehe lipp riigihoonete varrastel üle Kanada. Uuel postmargil domineerib lipp, tagaplaanil Edmontoni linna siluett. Mõlema margi disaineriks on Saskia van Kampen Torontost.
Vahtraleht on aga palju kauem kuulunud embleemina Kanada riigisümboolikasse. Teatavasti tarvitati seda juba 1700. aastast saadik, vahtralehti leiame vappidelt, müntidelt, sõjaväe rügemente eristavatel märkidel jm. Oma rahvusvahelist nägu näitab 2004. aastal postiamet niisiis samuti vahtralehtedega, 80¢ ja $1.40 postmarkidel. Esimene on sügispunane, teine kevadroheline, kujundajateks Monique Dufour ja Sophie Lafortune. Need postmargid on isekleepuvad, nii nagu 100-margiselt rullilt tulevad siseriiklikudki, millel ilutseb mitmevärviline vahtraleht, kujundanud Joe Gault. Neid viimaseid postmarke tunnevad meie lugejad Eesti Elu poolt saadetud ümbrikutelt ära.
Kuna postikulud on ka rahvusvaheliselt tõusnud, otsustas postiamet suurema väärtusega margi üllitada pakiposti huvides. Viimane selline oli 1997. aastast pärit grisli karuga 8-sendine mark, seitse aastat hiljem on teisele metsahiiglasele juhitud tähelepanu. Kanada põder, eriti isane, on oma suurte sarveharudega Põhja-Ameerika imposantsemaid loomi. Kaalub kuni 800 kilo ning on suurem isegi künnihobustest. Margi väärtuseks on $5, kujunduse aluseks kunstnik David Preston-Smithi joonistus, millest Jorge Peral tegi gravüüri ja mis sai omakorda kujundajale Steven Slipp'ile inspiratsiooniks. Põdra postmarki valgustamine ultravioletsete lambikiirtega muudab graveeringut ümbritsevad jooned lillakas sinkjaks. Jooned omakorda põhinevad New Brunswickist leitud Micmaci indiaanlaste poolt tehtud põtra kujundavatel petroglüüfidel (kaljujoonistel).