Inimene võib leida tee muusikasse ainult siis, kui ta helide jaoks aega võtab. Parim viis klassikat nautida on külastada Baden-Badeni Festspielhaus'i, mis on ehitatud kuulsa kuurortlinna vana jaamahoone külje alla — see ehitis on ümber ehitatud hiilgava muusikamaja fuajeeks. Muusikasõpradele on ammu teada, et Saksamaa suurimas ja modernsemas, 1998.a. kasutusele võetud 2500-kohalises kontserdisaalis on maailma parim akustika. Seega pole ka ime, et Festspielhaus'is võivad esineda sellised kuulsused nagu viiuldaja Anne-Sophie Mutter, St. Peterburi Marijnski teater, dirigent Lorin Maazel, sopran Anna Netrebko või Frank Zappa.
Jaanuaris olid Schwarzwaldi metropoli külalisteks hispaania tantsumeistrid. Ballet Teatro Español esitas koostöös BB Promotioniga lõunamaiselt temperamentse, klassikalise flamencoballeti. Grupi asutasid 1960.a. Pariisis Rafael ja Manuela Aguilar. Teatri mõjuvaid tantsuteoseid on esitatud nii Moskva Suures teatris, Hamburgi Riigiooperis, Rooma Teatro Olimpicos kui ka Viini Ronacheris. 1995.a. surnud hispaania legendaarne koreograaf Rafael Aguilar õppis klassikalist balletti Londoni Royal Ballet'is. Nii Inglismaal kui Hispaanias ühendas ta elegantset, traditsioonilist koreograafiat modernsega, eriti flamencoga.
Mis on selle tantsutrupi saladus? Kindlasti originaalsus ja mitmekülgsus ning loomulikult flamenco. Siin leidub kõike individualismist kuni ekstsentrilisuseni; armastust, kirge ja surma. Sõna „flamenco“ all mõeldakse kõike, mis on seotud mustlaskultuuriga: keel, lüürika, muusika, tants, riietus ja eluviis. Kust sõna flamenco pärineb? Mõned arvavad, et väljend tuli kasutusele 16. saj., mil mustlased rändasid Saksamaalt Hispaaniasse. Kuna hispaanlased ei osanud teha vahet sakslaste ja flaamide vahel, oli käibel ütlus „germanos y flamencos” – germaanid ja flaamid. J. Rodriguez Mateo on aga seisukohal, et sõna tuleb sõnast „flameante” (särav, leegitsev). Manuel Garcia Matos räägib omakorda, et flamenco on tulnud hoopis arusaamast „flama”, mis tähendab heledat, nähtavat ja kriiskavat ja esindab kõike mustlaskultuurile omast. Flamencol on kaks tüüpilist elementi: laul ja tants, mõlemas on selgelt sugemeid araabia, egiptuse, heebrea, võimalik, et teistestki kultuuridest.
Kuulus hispaania lüürik Federico Garcia Lorca ütles 1930.a. New Yorgis peetud ettekandes, et hispaania tantsus on võluvaim individuaalne isikupära, „tunne olla geenius“. Tantsus on võimalik esile tuua kõiki inimelu komplitseeritud teemasid. See on ainulaadne kunst, mis välistb igasuguse imiteerimise. Ballet Teatro Español esitas Saksamaal Boolero-õhtul esmalt „El Rango”, vaba draama „Bernarda Alba majast”, (tõlkes: sotsiaalne positsioon), mis kirjeldab hispaania katoliiklikku ühiskonda a. 1936. Uhkelt majesteetlik Bernarda Alba püüab peale abikaasa surma iga hinna eest kaitsta oma sotsiaalset staatust ja nõuab tütardelt täielikku alistumist. Noorim ei nõustu ema autoritaarse vägivallaga ning elab öösel, mil teised magavad, tantsides välja oma salajasi erootilisi soove. Sõnakuulmatusest ülimalt vihastunud ema mõrvab oma tütre. Tantsu saadavad vaid kohati muusika ja lüürilised tekstid ning vaataja elab sügavalt kaasa tema silme ees toimuvale draamale. Järgnevad hispaania kitarripalad on sissejuhatuseks sensuaalsele interpretatsioonile Maurice Raveli Boolerost. Rafael Aguillar kirjutas teose koreograafia Raveli 50. sünnipäevaks ja seda esitati esimest korda 1987.a. Festival della Versiliana'l Itaalias. Boolero on variant Fandago'st, mis on lähedalt seotud Cachucha'ga – traditsioonile soolotantsuga, mida saadavad laul ja kastanjetid. Raveli side balletiga algas juba 1909. a., mil ta töötas Pariisis koos vene teatritegelase Sergei Djagileviga. Koostööst tiivustatuna komponeeris ta kolm aastat hiljem Ballett Russes'i jaoks balleti „Daphnis ja Chloé”. 1914.a. viibis Ravel koos lavakunstniku Alexandre Benoisiga Baskimaal, soovides kirjutada muusikat hispaania balletile. Projekt jäi I maailmasõja tõttu pooleli, kandes vilja alles 14 aastat hiljem, mil staartantsija Ida Rubinstein tellis Ravelilt eksootilise hispaania balletikompositsiooni. Boolerost sai Maurice Raveli tuntuim teos, nagu ta ise irooniliselt ütles: „Ma olen komponeerinud ainult ühe meistriteose, Boolero. Õnnetuseks ei sisalda see üldse muusikat.” Kuid eri instrumentide saatel üha korduv meloodia, sinna juurde fantastilised ja leegitsevad hispaania klassikalised flamencotantsud, on tänaseni publikule suureks elamuseks. Javier Palacios on öelnud: „Flamenco peaelemendiks on inimese isiksus, tema kunst elada, tunda ja armastada.”
Programmi finaalis esitas Ballet Teatro Español rikkaliku tund aega kestva kava — Suite Flamenca, mis koosneb kuuest traditsioonilisest flamenco-tantsust, saateks rahvalaulud ja kitarrimuusika. See teos on falmenco antoloogia üks osa ja sisaldab nelja peaelementi: tants, laul, kitarrimäng ja jaleo (ühine aplaus tantsijate ergutamiseks). Flamencos on kaks domineerivat meeleolu – jondo, sügav, hingeline, kirglik ja masendav ning chico, kerge, ekstravagantne, värvirikas, pea et irooniline. Laulud räägivad mitmetest erinevatest emotsioonidest.
Kõik Ballet Teatro Español'i teatriõhtud olid tulvil kirge ja ilutulestikku ning demonstreerisid, kuivõrd mitmekülgne ja dünaamiline võib tantsukeel olla.
Flamencotuline Boolero
Arvamus
TRENDING
