Demokraatia pole saanud Kuubal iialgi juurduda — seda juba ajast, mil Christopher Columbus pani esmakordselt oma jala maha sel eksootilisel saarel enam kui 500 aastat tagasi.

Pilk ajalukku

Kuuba oli nii Hispaania kui Briti asumaa, kuni saavutas 1898. a. lühiajalise iseseisvuse, misjärel võttis võimu üle USA.

1933. a. kõrvaldasid sõjaväelased Fulgencio Batista Zaldívari juhtimisel Gerardo Machado liberaalse valitsuse ja moodustasid uue, mida ka USA tunnustas. Kahe riigi vahel tekkisid sõbralikud suhted. Ajapikku sai Kuubast Las Vegasega võrreldav hasartmängijate „paradiis“.

1953. a. tegi Fidel Castro koos oma venna Raúliga ebaõnnestunud katse haarata võimu, mille tulemusena sattus 22 kuuks vanglasse ja lahkus 1955. a. eksiili Mehhikosse. Sinna ta kauaks ei jäänud.

Fidel Castro naasmine Kuubale ja jätkuvad tänavarahutused sundisid Batistat paluma asüüli USA-s. Tema sõdurid põgenesid paaniliselt. Castrol avanes seetõttu võimalus triumfaalseks sisenemiseks Havannasse 1. jaanuaril 1959 koos oma 800 sissi ja mõttekaaslasega.

Tema valitsus natsionaliseeris kohe ameeriklaste äriettevõtted. USA-poolse majandusliku embargo tingimustes tulid Castrole appi venelased. Kuubalt tarnitud suhkru eest maksti lausa kulla hinda, aga õli anti vastu poolmuidu. Enamus meie lugejaist mäletab veel 1961. a. Kuuba kriisi pinevaid päevi, mis pidi peaaegu käivitama tuumasõja NL-i ja USA vahel.


Fidel kui iidol

Aeg-ajalt on levinud kuuldusi, et CIA on püüdnud Fidel Castrot füüsiliselt hävitada või isoleerida, aga see pole õnnestunud.

Aastatepikkune ajupesu on teinud oma töö ja suurem osa kuubalasi jumaldab Fidel Castrot. Keegi Miamis elav kuubalane pihtis CNN-i saates, et ta vihkab kogu hingest Kuuba marksistlikku riigikorda, aga austab Fideli. Milline paradoks — Castro on ju selle vihatud rezhiimi autor! Tema isiklik vara küünib sadadesse miljonitesse dollaritesse, aga see ei häiri ta jumaldajaid (või ei tea nad seda?). Fidel ei kasuta seda raha küll mitte isiklikuks heaoluks, vaid oma poliitilistes avantüürides.

Nüüd on ta haiglas. 79-aastane Fidel oli terviseprobleemide tõttu sunnitud andma riigitüüri ajutiselt oma venna Raúl Castro (75) kätte. Sõbralike kuubalaste südames on tärganud äkki sootuks teistsugused tunded — nimelt kaastunne oma riigipea vastu ja nad on mures tema pärast. Aga Castro tervislik seisund on kuulutatud „riiklikuks saladuseks“. Tema jätkamine punadiktaatorina näib siiski viimastel andmetel tõenäolisena.

Kuuba ja Kanada

26. jaanuaril 1976 külastas peaminister Pierre Trudeau esimese Kanada riigipeana Kuubat, mille eest teda kõvasti sarjati. Visiidi aeg oli kindlasti ebasobiv, sest Kuuba oli just sekkunud Angoola kodusõtta ja saatnud sinna oma vägesid. Huvitav, et Trudeau ja Castro olid hiljem suured sõbrad ja Castro viibis ka Trudeau matustel Montrealis 2000. a.

Järgmise Kanada riigipeana sõitis Kuubale peaminister Jean Chrétien 22 aastat hiljem, kus teda suurte auavaldustega vastu võeti. (Lõunanaabrid polnud sellega sugugi rahul.)

Eelmisel nädalal näitas CBC pikemat saadet Kuubast, kus tuntud ajakirjanik, loodusteadlane ja keskkonnategelane prof David Suzuki tutvustas televaatajatele Kuuba põllumajanduslikke „saavutusi“. Kuna kollektiivne põllumajandus varises seal kokku koos NL lagunemisega (polnud enam võimalik hankida tehnikat ega masinate osi), siis on leitud omapärane ja mahe moodus põlluviljade kasvatamiseks — seda tehakse linnades asuvates aiandites küllaltki primitiivsel, kuid keskkonnasäästlikul viisil. Peenardelt kogutud saak toimetatakse kohe poodidesse, kust see jõuab värskena tarbija lauale. Prof Suzuki polnud tänusõnadega kitsi: tema arvates on tegemist eriliselt nutika ideega, aga ajakirjandus leidis, et pigem on Kuuba astunud tagasi keskaega.
Paljud kanadalased veedavad oma talvepuhkusi Kuubal, olles seal pakutava teeninduse ja hindadega väga rahul. Ka ameeriklased on avastanud enda jaoks Kuuba soodsad hinnad, valged rannad ja mugavad hotellid. Nad reisivad sinna Kanada kaudu.

Mis saab edasi?

Ehkki USA aastakümnete pikkune embargo ei suutnud kõigutada Kuuba majandust, tegi seda NL-i kokkuvarisemine. Kuuba kaotas 4—6-miljardilised iga-aastased subsiidiumid ja sattus sügavasse majanduslikku kriisi.

Rahutuste vältimiseks oli valitsus sunnitud pisut paotama ust vabaturumajandusele. Tulemus oli sensatsiooniline — ligi 200.000 inimest leidsid tööd erafirmades, kus teeniti päevaga rohkem kui terve kuuga riigitööl.

Kas Kuuba liigub vilunud välispoliitiku Raúl Castro (keda nimetatakse ta julmuse tõttu „lihunikuks“) juhtimisel totalitaarsuse või demokraatia poole?

Üldiselt arvatakse, et Raúl Castroga võib Kuuba siirduda vabaturul põhinevale majandusele, aga ei tohi unustada, et poliitilistelt vaadetelt on ta marksist ja leninist. Võib-olla planeerib noorem vend uusi mooduseid, kuidas saareriiki paremini kommunismi poole tüürida siis, kui Fidel on lahkunud ning „flirt“ tema ja ta revolutsioonilise romantikaga lõppenud?

Ajal, mil selliste tagurlike kantside nagu Vietnami ja Põhja-Korea riigipead saadavad häid soove haigele Fidelile, vaevlevad paljud Kuuba teisitimõtlejad siiani vanglates. Igasugune „flirt“ Fideliga on nende jaoks tülgastav.

Märkmed: