Eesti Vabariigi 91. aastapäeva tähistamine kujunes loominguliseks sündmuseks Lõuna-Florida Eestlaste Koondise aktus-koosviibimisel pühapäeval, 15. veebruaril. Kuid mitte ainult seda. Kanadast saabunud rändavale reporterile oli see ka rahvuslikuks elamuseks.

Aastapäeva tähistamine toimus keskpäeval Boynton Beach’i elegantses Benvenuto banketisaalis, kuhu oli kogunenud üle 100 erinevas vanuses rahvuskaaslase mitmelt poolt Põhja-Ameerikast. Osalenute hulgas oli üle tosina tuttava Torontost. Tegijad, nagu ka suurem osa publikust, olid aga Lõuna-Florida eestlased, kes võimaldasid ka minul kui külalislauljal osaleda nende etteastetes.

Koosviibimine oli kaheosaline, olgugi et rahva kogunemine enne aktust oli juba omaette sündmus. Koondise komitee liikmed olid aktuse kava hästi koostanud. Erilist tähelepanu pälvis väike 4½-aastane Eva Karoliina Lepp Tallinnast, kes viibib praegu külas oma Floridas elaval vanaemal. Eva Karoliina esitas Eesti verinoore luuletaja, 8-aastase Kätlin Pälli värsid ,,Mina ja Eesti“, mis sulatas nii mitmeidki südameid.

Ka ülejäänus olid korraldajad teinud suurepärase ettevalmistustöö. Ehkki aktus toimus nädal enne tegelikku vabariigi aastapäeva ja suurem osa ametlikest tervitustest olid veel saabumata, luges teadustaja Heiki Parts ette Eesti Vabariigi Suursaatkonnalt Ottawas saadud läkituse, mis mõjus sidemete tihendamisena kodumaa, siinse põhjapoolse eestlaskonna ja Florida eestlaste vahel.

Teadustaja luges ka ette õpetaja Valdeko Kangro saadetud palvuse teksti, milles oli tähelepanu juhitud vajadusele palvetada rahvajuhtide eest, toetudes ap. Pauluse kirjale Timoteosele. Teadustaja Heiki Parts on ise kohaliku Pauluse koguduse esimees.

Eesti vabariigi presidendi Konstantin Pätsi „Pühenduse Eestile“, mis pärineb meie riigi rajamise päevilt, kandis ette koondise juhatuse liige Arno Kallas.

Aktuse kontsertosas esitas filoloog, pedagoog ja pianist Tuuli Robinson Chopini Nokturni, op 27/2, mis kõlas paraja mahedusega, nagu ka tema klaverisaade külalisesinejale, kelle esituses kõlasid eesti heliloojate Cyrillus Kreegi, Uno Naissoo ja René Eespere laulud.

Helve Partsi dramaatiliselt esitatud Peeter Grünfeldti (1865-1937) luuletus ,,Eesti lipp“ oli haarav ja meeldejääv. Leian, et lihtsakoelisemal luulel on eesti kultuuris oma osa, eriti laulutekstides, mida rahvas meelsasti kasutab.

Sõjaveteranide austamine aktusel meenutas Torontos toimuvat, millele harilikult pühendatakse eri üritus pärast siinset aktust. Teadustaja avaldas tunnustust neile, kes olid võidelnud Eesti riigi ja rahva vaenlase vastu II maailmasõjas. Nende hulgas, kelle rinda kinnitati sümboolse tähendusega valge õis, oli ka kaks meest Torontost, kes viibisid ajutiselt Floridas.

Järgnes leinaseisak langenute mälestamiseks, kus mul oli au Tuuli saatega esitada leinamarss ,,Puhake, paremad pojad!”.

Lõppsõna ütles koondise esimees Oswald Riisma, kes, tänades tegijaid, oskas samas mõnusalt publikuga suhelda. Nagu alguseski, kõlas taas hümn, seekord ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.

Pärast maitsvat lõunasööki oli rändaval reporteril meeldiv võimalus esitada mitmesugust muusikat oma repertuaarist, kaasaarvatud kergemas zhanris eesti heliloojate laule Mandrelt, Siirakult ja Naissoolt.

Kahjuks sai koos publikuga lauldud vaid kaks ühislaulu, millest kõlas ,,Ma tahaksin kodus olla” muusikaliselt eriti hästi.

Koondise laekur Maire Riisma ja Hilda Kaepa viisid asjatundlikult läbi mahuka loterii. Koondise sekretär Evi Kallas oli aktiivne mitmes valdkonnas ja ürituse ettevalmistustes.

Vahepealseid pärastlõunaseid hetki sisustasid kaks lõõtspillimängijat oma rahuliku muusikaga, mis võimaldas kohalviibinutele ka jalakeerutust.

Ehkki läksin Floridasse peamiselt laulma, sain sealt palju, mida südames hoida – pühalikke hetki, rahvuslikke läkitusi, luulet, laulu ja lapsehäält.

Eestlased Kanadas

TRENDING