Seekordses “Fookuses” saates võtavad Markus Järvi ja Varro Vooglaid luubi alla 2012. aastal ilmunud “Euroopa manifesti”, millega Euroopa Liidu föderaliseerumise eestvedajad kutsuvad üles rahvusriikide järgsele globalistlikule ajastule teed sillutavale revolutsioonile.
“Euroopa manifest”, mille autoriteks on endine marksistlik anarhist Daniel Cohn-Bendit ning Euroopa Parlamendi Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni esimees Guy Verhofstadt ning mille eesti keelde tõlkimise on korraldanud Indrek Tarand, on saanud Eesti avalikus arutelus kahetsusväärselt vähe tähelepanu.
Visioonidokument kujutab endast endast äärmusliku globalismi esitlust, mille peamise vaenlasena näevad manifesti autorid rahvusriike ja nende suveräänsupüüdlusi. Manifesti kohaselt tuleb Euroopal globaliseerumise protsessis paratamatult föderaliseeruda, mille möödapääsmatuks eelduseks on rahvusriikide suveräänsuse ülekandmine Euroopa Liidule.
Manifest sisaldab terve rea varjamatult revolutsioonilisi loosungeid ja üleskutseid, nagu näiteks alljärgnevatest paragrahvidest nähtub:
— “Vaid otserünnak võib meid nüüd päästa. Otserünnak kriisi tegeliku põhjustaja vastu – see tähendab rünnakut rahvusriikide soovimatuse vastu luua tõeliselt ühendatud ja föderaalne Euroopa. Ehk teisisõnu – rahvusriikide soovimatuse vastu loovutada rohkem suveräänsust ja võimu ühendatud ning föderaalsele Euroopale.”
— “Euroopa peab lõpule viima selle, mida ta juba maailmatasemel alustanud on: globaliseerumise enda. Sellegipoolest ei saa kõik see juhtuda ühe asjata. Euroopa peab oma rahvuslikud deemonid nüüd ja igavesti maha raputama. Euroopa peab oma naba jõllitavaist rahvusriikidest jäädavalt edasi liikuma. On tarvis tõelist revolutsiooni. Euroopa Föderaalne Liit tuleb ellu kutsuda. Selline Föderaalne Liit, mis laseks Euroopal saabuvas rahvuslusejärgses maailmas võimalikult kiiresti oma koha sisse võtta. Riigipead ja valitsused, kes ei soovi seda, on arad, laisad ja lühinägelikud. Raputagem nad nende loidusest üles. Näidakem nende võimetust neile peeglist. Ärgem jätkem neid rahule mitte ühekski päevaks. Liikugem koos teistsuguse Euroopa suunas, tuleviku Euroopa suunas.”
— “Paneme Euroopa föderalistid tüüri. Need oleksid poliitikud, kes esindavad ainult Euroopa huve. Meil on küllalt rahvuslikke ja kohalikke parlamente, kuhu valida esindajaid, kes kaitsevad rahvuslikke ja kohalikke huve. Euroopa Parlament peab keskenduma Euroopa huvile, mitte Liikmesriikide huvidele. Meie peame valijatena seisma hea selle eest, et Euroopa asja ajavad poliitikud saaksid valitud. Euroopal pole vaja takistajaid, kes tahavad ainult Euroopat hävitada. Need on poliitikud, kes istuvad parlamendisaalis ja muudkui lehvitavad protestiks oma riigi lippe, kuigi samas ei valmista neile raskust eurosaadiku palka vastu võtta. Veelgi enam, Euroopa pole vaja “pätte”, kes kasutavad oma mandaati jätmaks muljet, et neil on väga palju käsil. Või kes saavad parlamendist heldet palka, et ainult kitsalt rahvuslikke huve kaitsta.”
— “Naeruvääristage neid, kes käsitlevad Euroopat kui vanade isamaade lõtva ühendust. Rebige maskid konservatiividelt, kelle eesmärgiks on tegelikult demokraatia likvideerimine. Ja peamine, häbistagem populiste, kes väidavad, et nemad teavad, mida rahvas mõtleb.”
— “Euroopa peab oma naba jõllitavaist rahvusriikidest jäädavalt edasi liikuma. On tarvis tõelist revolutsiooni. Euroopa Föderaalne Liit tuleb ellu kutsuda. Selline Föderaalne Liit, mis laseks Euroopal saabuvas rahvuslusejärgses maailmas võimalikult kiiresti oma koha sisse võtta. Riigipead ja valitsused, kes ei soovi seda, on arad, laisad ja lühinägelikud. Raputagem nad nende loidusest üles. Näidakem nende võimetust neile peeglist. Ärgem jätkem neid rahule mitte ühekski päevaks. Liikugem koos teistsuguse Euroopa suunas, tuleviku Euroopa suunas.”
Euroopa föderaliseerimise ja seeläbi globalistlike võimustruktuuride ehitamise nimel tegutsevad või seda soosivad võimu- ja meediaringkonnad ei taha neil teemadel avalikku arutelu pidada ega isegi neist täiesti reaalsetest ühiskonna radikaalse ümberkorraldamise plaanidest avalikkusele selgelt rääkida. Samuti ei taha seda teha võimuringkondadega alaliselt ühte jalga sammuvad meediaväljaanded nagu Postimees, mis on lausa juhtkirja tasandil eurousku vandunud (vt “Juhtkiri: me usume Euroopasse”, 17.10.2018).
Seda enam on oluline neile väga tõsistele probleemidele Objektiivis tähelepanu juhtida, sest jutt käib täiesti reaalsetest püüdlustest sõita üle meie põhiseadusliku korra aluseks olevatest põhimõtetest. Ütleb ju põhiseaduse paragrahv 1, et Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu, ning põhiseaduse paragrahvi 54 kohaselt on kõik Eesti Vabariigi kodanikud kohustatud olema ustavad põhiseaduslikule korrale ja kaitsma Eesti iseseisvust – ka euroföderalistide eest, kes tahavad meilt meie iseseisvuse riismedki ära võtta ja taandada Eesti lihtsalt üheks kolooniaks.
