Fookuses: Euroopa Parlamendi valimistel käib võitlus globalistide ja patriootide vahel Objektiiv VIDEO (2)
Eestlased Eestis | 08 May 2019 | EWR
Markus Järvi& Varro Vooglaid -
8. mai 2019
Jaga Facebookis
Saates “Fookuses” analüüsivad Varro Vooglaid ja Markus Järvi olukorda enne eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi. Peamine vastuolu nendel valimistel joonistub välja Euroopa Liidu föderaliseerumist pooldavate globalistide ja rahvusriikide enesemääramist taotlevate patriootide vahel.
https://objektiiv.ee/fookuses-...
Seekordses saates “Fookuses” analüüsivad Varro Vooglaid ja Markus Järvi poliitilist maastikku enne 26. mail 2019 toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.
Euroopa Parlamendi valimistel võtavad teineteisest mõõtu Guy Vehorfstadti “Euroopa manifesti” järgi joonduvad globalistid ja “Pariisi manifesti” aus pidavad konservatiivid ja rahvuslased, tõdevad saate autorid.
Pilk heidetakse ka Euroopa Parlamendi valimistel kandideerivate erakondade nimekirjades figureerivatele isikutele, kellest mitmed – näiteks Yana Toom ja Indrek Tarand – on hääletusnuppu vajutades end juba tõestanud Euroopa föderaliseerumise pooldajatena ja sellega ühtlasi autonoomsete rahvusriikide vastase poliitika toetajatena.
Vaadake lisa saatest!
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
'Perestroika ei alanud mitte NSV Liidust, vaid Euroopast, kui 1986.a. kuulutati Euroopa ühiskodu (Euroopa riigi) loomise protsess alanuks'. Päris huvitav kirjutis, nagu oli ka Hitler (ha-ha) 'huvitav'. Tõsine küsimus: kes kuulutas välja 'Euroopa ühiskodu'? Tähelepanek: ja üldse NL-i 'rahumeelne' lagunemine oli anomaalne. Kahtlaselt veretu.
Üks Lõuna-Ameerika 'teoreetik', Adrian Salbuchi, kirjeldas külmasõjaajalist bipolaarset maailma, kui globaalse rahaeliidi eksperimenti. Näha, milline süsteem toimib paremini. Neile kasulikumalt ja jätkusuutlikumalt: Ida plaanimajanduslik kommunism, või Lääne kapitalistlik demokraatia? Üks kriteerium oli kindlasti suutlikkus rahvast
kergemini kontrollida. Teine, töötajate rakendamine ühiste eesmärkide nimel. Sellise narratiivipõhiselt, äkki asi lõppes lihtlabase allaandmisega. Ups, libises põrandale. Isegi paadunud kontrollfriikidest 'juhtkond' ei suutnud enam taluda nii haledalt üksluiset ja mandundud riigikorda, mis valitses Nõukogude Liidus. Mis vaevu suutis toota adekvaatset 'luksust'? Isegi mitte nomenklaturale. Liiga hall see kõik!?
Üks Lõuna-Ameerika 'teoreetik', Adrian Salbuchi, kirjeldas külmasõjaajalist bipolaarset maailma, kui globaalse rahaeliidi eksperimenti. Näha, milline süsteem toimib paremini. Neile kasulikumalt ja jätkusuutlikumalt: Ida plaanimajanduslik kommunism, või Lääne kapitalistlik demokraatia? Üks kriteerium oli kindlasti suutlikkus rahvast
kergemini kontrollida. Teine, töötajate rakendamine ühiste eesmärkide nimel. Sellise narratiivipõhiselt, äkki asi lõppes lihtlabase allaandmisega. Ups, libises põrandale. Isegi paadunud kontrollfriikidest 'juhtkond' ei suutnud enam taluda nii haledalt üksluiset ja mandundud riigikorda, mis valitses Nõukogude Liidus. Mis vaevu suutis toota adekvaatset 'luksust'? Isegi mitte nomenklaturale. Liiga hall see kõik!?
1987. aasta 1. juulil esitles Mihhail Gorbatšov perestroika raames Euroopa ühiskodu ja Ühtse Euroopa projekti.
Perestroika ei alanud mitte NSV Liidust, vaid Euroopast, kui 1986.a. kuulutati Euroopa ühiskodu (Euroopa riigi) loomise protsess alanuks. Sellele järgnes elav süstikdiplomaatia USA ja NSVLi vahel ning kolme riigi (lisaks Saksamaa/Kohl) üksmeele alusel käivitatigi 1987. aastal ühisprojekt "Evropa naš obštši dom". Selle eesmärgiks on kahe suurriigi liit, pärastpoole liitriik, mis ühest ookeanist teiseni laiuks.
Aastal 1989 ootas Mihhail Gorbatšovi alaline liikmekoht Trilateral Commission’is ehk ülemaailmses varivalitsuses. 1992. a. alguses Prantsuse sotsialistlikule ajakirjale “Liberation” antud intervjuus ütles Mihhail Gorbatšov: “... et me nii Idas kui ka Läänes liigume vastu ühele uuele tsivilisatsioonivormile. See on nii, nagu liiguks erinevad jõud maailma erinevatest osadest ühe ühise eesmärgi poole, mis pole sotsialistlikule ideaalile sugugi mitte vähe sarnane”.
Mihhail Gorbatšovi Fondi juht Jim Garrison ütles “San Francisco Weekly’s” 31.05.1995, et inimarengu järgmise astmena saame lähima 20 – 30 aasta jooksul maailmavalitsuse, selles pole kahtlust
http://kenraggio.com/KRPN-Gorb...
Perestroika ei alanud mitte NSV Liidust, vaid Euroopast, kui 1986.a. kuulutati Euroopa ühiskodu (Euroopa riigi) loomise protsess alanuks. Sellele järgnes elav süstikdiplomaatia USA ja NSVLi vahel ning kolme riigi (lisaks Saksamaa/Kohl) üksmeele alusel käivitatigi 1987. aastal ühisprojekt "Evropa naš obštši dom". Selle eesmärgiks on kahe suurriigi liit, pärastpoole liitriik, mis ühest ookeanist teiseni laiuks.
Aastal 1989 ootas Mihhail Gorbatšovi alaline liikmekoht Trilateral Commission’is ehk ülemaailmses varivalitsuses. 1992. a. alguses Prantsuse sotsialistlikule ajakirjale “Liberation” antud intervjuus ütles Mihhail Gorbatšov: “... et me nii Idas kui ka Läänes liigume vastu ühele uuele tsivilisatsioonivormile. See on nii, nagu liiguks erinevad jõud maailma erinevatest osadest ühe ühise eesmärgi poole, mis pole sotsialistlikule ideaalile sugugi mitte vähe sarnane”.
Mihhail Gorbatšovi Fondi juht Jim Garrison ütles “San Francisco Weekly’s” 31.05.1995, et inimarengu järgmise astmena saame lähima 20 – 30 aasta jooksul maailmavalitsuse, selles pole kahtlust
http://kenraggio.com/KRPN-Gorb...
Eestlased Eestis
TRENDING
