Fookuses: pealekaebamisrakendus UNI-FORM kui ideoloogilise diktatuuri sümbol Objektiiv VIDEO
15 Nov 2017 EWR Online
Varro Vooglaid& Markus Järvi - 15. november 2017 http://objektiiv.ee/fookuses-p... Eesti Inimõiguste Keskuse tegevus homoliikumise pealekaebamisrakenduse UNI-FORM propageerimisel ja haldamisel ei ole ainult moraalselt tülgastav ja vaba ühiskonna ideaali pilkav, vaid on samuti vastuolus kehtiva õigusega, sedastavad selle nädala saates “Fookuses” Markus Järvi ja Varro Vooglaid, kommenteerides saate lõpuosas põgusalt ka president Kersti Kaljulaiu kõnet isadepäeva kontserdil.
Oktoobri lõpus teatas sotsiaalministeeriumi kaudu ulatuslikku riiklikku rahastust saav Eesti Inimõiguste Keskus, et koostöös partneritega mitmetest Euroopa riikidest on loodud unikaalne internetileht ja mobiilirakendus UNI-FORM, mille kaudu õhutatakse inimesi esitama kaebusi seoses niinimetatud LGBTI-inimeste ehk seksuaalvähemuste vastu suunatud väidetavate “vaenukuritegude” ja “vaenukõnega”. Eestis laekuvadki kaebused Eesti Inimõiguste Keskusele.
Markus Järvi sõnul annab Eesti Inimõiguste Keskuse soov kutsuda inimesi tagaselja kaaskodanike peale n-ö mõtteroimadega seonduvalt kaebusi esitama tunnistust diktatuurilisele ühiskonnakorraldusele omastest kalduvustest.
“Selline tegevus rebib nii Eesti ühiskonnas kui ka teistes postsovetlikes ühiskondades lahti väga tõsised haavad. Nimelt meie Teise maailmasõja järgne ajalugu on täis sellist kultuuri, kus inimesed kaebavad teiste peale selleks, et mitte ise pealekaebamise objektiks osutuda ja võimude poolt vahele võetud saada,” märkis ta osutades, et UNI-FORM-i tagant paistab reaalselt küüditajatele ja nende kollaborantidele omane mentaliteet.
Varro Vooglaid toonitas aga, et ilmselt lähtub Eesti Inimõiguste Keskuse tegevus eesmärgist kasvatada survet karistusseadustikus sisalduva vaenu õhutamise keelu laiendamiseks nii, et kõnealuse koosseisuga hõlmataks ka niinimetatud vaenukõne ja vihakõne isegi siis, kui sel puuduvad igasugused reaalsed kahju või kahju ohtu tekitavad tagajärjed.
“Millega peaks tegelema need, kes reaalselt seisavad inimõiguste, kodanikeõiguste ja –vabaduste eest? Nad peaksid tegelema sellega, et inimestel oleks võimalikult lai sõnavabadus, mõttevabadus, väljendusvabadus ja südametunnistuse vabadus. Aga millega Eesti Inimõiguste Keskus tegeleb? Täpselt vastupidisega – sellega, et inimesed rakendaksid võimalikult palju enesetsensuuri ega julgeks rääkida asjadest nii, nagu need tegelikult on,” selgitas Vooglaid.
Saates räägiti lähemalt ka eelmisel nädalal Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks poolt Andmekaitse Inspektsioonile esitatud märgukirjast, millega paluti kontrollida, kas Eesti Inimõiguste Keskuse tegevus pealekaebamisplatvormi UNI-FORM kaudu isikuandmete töötlemisel vastab isikuandmete kaitse seaduses sätestatud regulatsioonile.
Saate lõpuosas vaadeldi põgusalt ka president Kersti Kaljulaiu poolt isadepäeva pidulikul kontserdil peetud kõnes väljendatud seisukohti, millest nähtub, et pea kõik kõrgete riigiesindajate sõnavõtud on nüüdseks tugevalt ideologiseeritud, nagu nõukogude ajal.
