Fotod ja tekst: Riina Kindlam
MÄRKMIK
Suvine päikeseseisak Kotkajärvel
Pööripäevalõke süüdati Kotkajärve Anton Õunapuu väljakul laupäeval 20. jaanikuul veidi enam kui tund aega pärast suve saabumist kell 17.43 kohaliku aja järgi. See maagiline päev oli Kotkajärvel 15 t 38 min ja 48 s pikk. (Tallinnas 18.39.23) Jaanitulele kogunes 14 suvitajat viies n-ö perekondlikus mullis, eraldatud kahemeetriste vahedega lõkkesõõris. Jaanikuliste seas oli üks inimene, kes viibinud sellel väljakul juba alg-aastal 1953 ning neli, kes Kotkajärvel käinud 1960ndatest aastatest saadik.
FOTO 1: Tollele õhtule sobis ka väiksemat mõõtu jaanituli, peamine oli koosolemine ja kaitsevahendid – fotol paistab, et lisaks käeshoitud maskile ja laululehele olid käiku lastud putukavõrgud, mõnel lausa kogu keha katvad. Sääski ja musti kärbseid oli pööripäevaselt pööraselt palju ning antud olukorras, ühissauna leili puudumisel, leevendas paistes hammustusi hilisem jääkompress. Päike kumas veel kaua lõkke lähedal asuva Lembitu ausamba tagant ja seejärel „istus veel kolm päeva oma kõrges pesas“.
FOTO 2: Teistmoodi jaaniuss. Nagu võluväel, roomas ühel hetkel lõkkeplatsilt välja tripimadu (garter snake) ja sättis end justkui kerisekivile. Kivi polnud siiski kuum, kuid selles paigas oli enne tule tegemist olnud risuhunnik ja selle all varjunud tripimao pere. Madudel on selgroog, kuid ussidel (nt vihmaussil) see puudub, ometi öeldakse rahvasuus ikka mao kohta vahel uss, nagu minu Taat ütles tripimao kohta sukapaelauss, ja tripid ongi sukapaelad!
FOTO 3: Jälle teistmoodi jaaniuss – mitte tiibadeta tõugulaadne emane, kes Euroopas vilgutab (glow-worm), vaid Põhja-Ameerika helendav emane jaanimardikas (firefly, lightning bug), kelle tagaosa helendab rohekalt, meelitamaks isaseid, vahel sigimiseks, vahel nende söömiseks, olenevalt liigist.
FOTO 4: Kõige pikemate päevade videvikus võib võsa vahel leida imesid, näiteks helendavaid sõnajalaõisi. Samas võib toimuda ka silmapete, kui kilpjalgade (bracken) vahel õitseb jõudsalt põldmari ehk põldmurakas (blackberry, Rubus ursinus). See, et suve lõpuks valmib siin palju maitsvaid marju, võib aga uskuda küll.
