5. septembril avati arsti, poliitiku ja avaliku elu tegelase Friedrich Karl Akeli 140. sünniaastapäeva puhul tema sünnikohas Viljandimaal Halliste vallas Nosi karjamõisas mälestuskivi. Ürituse eestvedajaks oli Riigikantselei, kus Eesti Vabariigi 90. sünniaastapäeva puhul hakati mälestuskivide avamisega tähistama meie riigijuhtide sünnipaiku. Eesti riigijuhtide enamus langes Nõukogude okupatsioonivõimude ohvriks ja kalmukohad, kus saaks nende mälestust austada, on paljudel juhtudel tänaseni teadmata. Nii on see ka riigivanemaks olnud Friedrich Karl Akeli puhul.
Nosi karjamõisa asukohas annavad aimu kunagistest ehitistest vaid mõned puud-põõsad. Nõukogude ajal maaparandustöid tehes lükati kõik hoonete jäänused kokku kivihunnikutese. Mälestuskivi avamise tseremooniat juhtis peaministri nõunik Toomas Kiho. Avakõne pidas Riigikogu liige Trivimi Velliste, kes koos Akelite suguvõsa esindaja Kristiina Treudega avas mälestuskivi. Kristiina Treude rääkis, mis ta oma vanavanaisa Friedrich Karl Akeli kohta oma vanemate ja teiste sugulaste käest on kuulnud. Mälestuskivi õnnistamistalituse viis läbi EELK peapiiskop Andres Põder. Eesti Sõjamuuseumi teadusdirektor Toomas Hiio rääkis Friedrich Karl Akelist kui esimese põlve Eesti poliitikust. Lõpuks anti sõna Halliste vallavanemale Andres Rõigasele. Mälestuskivi juurde oli lippudega rivistatud Eesti Üliõpilaste Seltsi, üliõpilasseltsi „Fraternitas Estica“, „Memento“ ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi esindajad. Pärjad ja lilled asetati mälestuskivi jalamile sugulaste, Välisministeeriumi, Riigikantselei, Konstantin Pätsi Muuseumi jt. poolt. Laulis Eesti Üliõpilaste Seltsi meeskoor ja Halliste põhikooli mudilaskoor ning 7. klassi õpilane Liis Vister.
Kivi avamise tseremooniale järgnes kõnekoosolek Halliste koolimajas. Küllo Arjakas rääkis Friedrich Karl Akeli elust ja tegevusest, Tiit Raukas kõneles Friedrich Karl Akelist Leonhard Raukase mälestuste põhjal. Mikk Vainik valgustas Akeli tegevust Eesti Üliõpilaste Seltsi esimehena ja Tauri Hütt Eesti üliõpilaskonna vaatevinklist. Viljandi Muusemi direktor keskendus oma sõnavõtus riigivanem Akeli mulgi päritolule. Välja oli pandud Tiit Noormetsa (Riigiarhiiv) poolt koostatut ülevaatenäitus Rahvusarhiivi dokumentidest ja fotodest, mis valgustasid Friedrich Karl Akeli elu ja mitmekülgset tegevust.
Kõnekoosoleku lõpetas postmargiseerias „Eesti Vabariigi riigipead 1918-2018“ ilmunud Friedrich Karl Akelile pühendatud postmargi esitlus. Siseriiklikuks kirja saatmiseks mõeldud 35 eurosendise margi trükiarv on 50 000 ja see on trükitus aktsiaseltsis „Vaba Maa“. Eesti Posti juhatuse esimees Ahti Kallaste kinkis raamitud postmargipoognad Riigikantseleile, Halliste vallale ja Halliste koolile, postmargi kujundaja poolt signeeritud margipoogna suurendusega plakat üle perekonna esindajatele. Postmargi kujundaja Lembit Lõhmus rääkis riigipeade postmargiseeria kujundamisloost. Kõigil kohalviibinutel oli võimalus kohapeal tembeldada esimese päeva ümbrik.
Peep Pillak
