Vene Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekukomitee (FSB) esindaja teatel andsid nad Poolale üle kõik Katõni (Katyń) sündmusi puudutavad arhiivimaterjalid.

FSB arhiivifondide valitsuse ülem kindralleitnant Vassili Hristoforov möönis, et Katõni veretöö taga oli NSV Liidu juhtkond, kuid tunnistas, et suurem osa Katõni sündmustega seotud dokumente hävitati juba 50ndatel, vahendas Interfax.

«Ühtset terviklikku Katõni arhiivi pole olemas,» lisas Hristoforov, kelle sõnul olid allesjäänud dokumendid erinevate arhiivide vahel laiali ning osa toimikuid, näiteks mahalaskjaid puudutavad materjalid, olid täielikult hävitatud.
REKLAAM

Pärast seda kui NSV Liit oli vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile okupeerinud 1940. aastal Poola idaosad ja vahistanud muuhulgas sealsed haritlased, riigitöötajad ja sõjaväelased, võttis NLKP poliitbüroo vastu üle 20 000 vangi hukkamisotsuse.

Smolenskist 20 kilomeetri kaugusel asuvas Katõni metsas lasti maha tuhandeid Poola ohvitsere ja politseinikke. Lisaks hukati neid üle kogu maa asuvates NKVD keldrites ning Ukrainas ja Valgevenes.

Pärast NSV Liidu taganemist kujunes Katõnist propagandistlik sümbol. Poola okupeerinud natsionaalsotsialistliku Saksamaa väeosad teatasid, et on avastanud NKVD poolt hukatute massihaua, kuid NSV Liit lükkas veretöö sakslaste kaela. Teise maailmasõja lõppedes kujuneski sellest niiöelda ametlik versioon, kuid poolakatele oli tõde teada ja seetõttu otsustasid kommunistlikud võimud Katõnist rääkimise üldse keelata.

NSV Liit tunnistas end kuritöös süüdi alles 13. aprillil 1990. aastal, kui kommunistliku impeeriumi viimane juht Mihhail Gorbatšov teatas, et Katõni veresauna pani Jossif Stalini käsul ning kommunistliku partei ja valitsuse tippjuhtide isiklikul heakskiidul toime NKVD. Sellele vaatamata ei kuulutanud toimunut inimsusevastaseks kuriteoks ja leiti, et selle eest vastutavad ainuisikulikult NSV Liidu tolleaegsed juhid.

Vene sõjaväeprokuratuur küll uuris tapmisi, kuid 2004. aasta septembris uurimine lõpetati, kuna Katõnis toimunut ei peetud sõja- ega inimsusevastaseks kuriteoks.

Kohus on tagasi lükanud ka omakeste hagid, millega taotleti Katõni metsas hukatute rehabiliteerimist, viidates kuriteo aegumisele ja asjaolule, et sellise kaebuse võivad esitada ainult isikud, kelle õigusi on rikutud.





Toimetas Jürgen Tamme, reporter

Märkmed: