Maailma juhtivate tööstusriikide rühma G8 järjekordne tippkohtumine toimus eelmisel nädalavahetusel Venemaal, Perterburis president Vladimir Putini võõrustamisel.

Kohtumine läks maksma umbes 10 korda rohkem kui eelmine, Shotimaal toimunu. Võib arvata, et Vene võimud pingutasid ettevalmistustega üle, ainuüksi Pulkovo lennuväljalt südalinna viiva tee äärsete hoonete remondile kulutati ca 600 miljonit CAD-i. Suuremate kulude hulka kuulus veel sõiduvahendite ostmine kõigi G8 külaliste tarbeks, samuti nende majutamine ning kuninglikud lõuna- ja õhtusöögid. Tippkohtumine algaski kulinaariahõrgutiste maitsmisega.

Erakordsed julgeolekumeetmed

Kohtumise ajal olid kasutusele võetud ulatuslikud turvameetmed: laigulistes mundrites sõjaväelased Neeval patrullivatel paatidel; vilgas pommide ja relvade otsimine; sõjaväelasi täis veoautod tänavatel, kilpide ja kiivritega varustatud eriväeosad ... Linnas surusid miilitsa eriüksused kõik teisitimõtlejate väljaastumised kiirelt maha. Miilits vahistas pühapäeval 37 aktivisti ning ajas laiali globaliseerumisvastaste meeleavalduse Saint Petersburgi hotelli juures, kus osa riigipäid oli majutatud. Enamik vahistatutest olid muide välismaalased. Tänavatel polnud mingeid liiklusummikuid ega korralagedust.

Oma erivolitusi kasutades hoidsid Vene piirivalvurid mitmeid tunde Ivangorodis kinni ja kimbutasid kolme Eesti ajakirjanikku, kes olid saanud ametliku akrediteeringu G8 tippkohtumisele Peterburgi.

Tähtsad teemad, vähe tulemusi

Pole kahtlust, energeetika on 21. sajandi võtmesõna. Oleme jõudnud ajastusse, mida iseloomustab järjest suurenev energiavajadus, kõrged nafta- ja gaasihinnad ning kliimamuutused. G8 koosseisu kuulub suurem osa maailma tähtsamaid energiat tarbivaid, tootvaid ja transportivaid riike. Nii oligi energiavarustuse tagamine G8 tippkohtumise peateema. Ehkki selle arutamist häiris ja varjutas mõnel määral vägivald Lähis-Idas, mis tõi ka esile erimeelsusi USA jt maade vahel, suudeti kohtumine läbi viia kavakohaselt.

Vladimir Putini ja Kanada peaministri Stephen Harperi kohtumise järgses avalduses nenditakse, et kahel riigil on ühiseid huve energiasektorite arendamisel, kuna mõlemad on maailmas ühed suuremad energia tootjad ja eksportijad. Avalduses rõhutatakse energiajulgeoleku tähtsust ja turuprintsiipidest kinnipidamise vajadust, aga ka alternatiivsete energialiikide kasutuselevõtu kavatsust ning sellealast vastastikust koostööd.

Kaheksa riigipead võtsid Peterburis vastu ühise korruptsioonivastase programmi, mis eeldab riikide koordineeeritud tegevust korruptsiooni takistamisel ja ennetamisel.

Midagi murrangulist siiski üheski valdkonnas ei saavutatud ja vastuvõetud dokumendid on põhiliselt deklaratiivse kõlaga.

G8 kohtumine Peterburis — Putini triumf

Vaatlejate üksmeelsel hinnangul lõppes G8 kohtumine Venemaa kui selle võõrustaja jaoks edukalt. Isegi ilm oli soodne ja hirm terroristide ees osutus asjatuks.

President Vladimir Putin sai kõrgetele külalistele näidata uhkusega oma kodulinna ning üle poole sajandi varemetes olnud Strelna lossi, mis nüüd kõrgete külaliste saabumise auks renoveeriti. Ta võis endale lubada isegi ebatavalist vabameelsust, kutsudes ajakirjanikud ootamatult kesköisele pressikonverentsile.

Tänast Venemaad on nimetatud riigiks, kus korruptsioon, kommunism ja kapitalism astuvad sõbralikult ja harmooniliselt käsikäes. Selle tohuvabohu taustal oli G8 kohtumise edukas läbiviimine Putinile eriti tähtis. Jääb üle nõustuda Eesti kolumnisti Mart Helmega, kes ütleb, et „G8 kohtumine Peterburis oli vähestele praktilistele tulemustele vaatamata psühholoogilises ja diplomaatilises plaanis Putini täielik triumf“. Ta lisab aga, et diplomaatilise viisakuse maski varjus demonstreeris Kremli isand taas jõhkralt, et vilistab kõigile USA jt suurriikide etteheidetele autoritaarsuse, demokraatia kägistamise, väikeste naaberriikide kiusamise ning toorme kasutamise kohta survevahendina. Eriti alandavaks tuleb Putini käitumist pidada president Bushi suhtes, kes pressikonverentsil julges kritiseerida inimõiguste olukorda Venemaal. „Meie pole huvitatud Iraagi-taolisest demokraatiast,“ kõlas Vene presidendi sarkastiline vastus.

Vaatlejad peavad lõppenud foorumi tähtsaimaks aspektiks selle toimumise kohta — Venemaad. Moskva võib ennast esimest korda 1991. aastast alates tunda maailmaareenil taas enesekindlalt. Ka mitmed rahvusvahelised arengud ja majanduse hetkeseisud on olnud Venemaale viimasel ajal soodsad. Taevakõrgusele kerkinud õli- ja gaasihinnad on võimas hoob Kremli käes, millega ta osavalt ja suvaliselt manipuleerib. Vaatlejate hinnangul pääseb vabaturumajandusest ja demokraatiast eemalduv Venemaa peatselt ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni, mis avab talle hoopis avarad perspektiivid.

Putini enesetunnet tõstab kindlasti ka asjaolu, et G8 riigipead jäid väga rahule neile osaks saanud hoolitsusega ja nimetasid vastuvõttu koguni kuninglikuks.

Tõrvatilgaks Putini meepütis võiks aga olla Vene juhtivaimaks dissidendiks tõusnud male eksmaailmameistri Garri Kasparovi arvamus, kes korraldas paralleelselt ametliku G8-ga alternatiivse G8: „Ma ei mõista, mis asi see G8 üldse on, kuna G7 moodustasid demokraatlikud riigid, mille hulka Venemaa aga kindlasti ei kuulu.“

Mis siis on G8?

• G8 ühendab kaheksat riiki: Kanadat, Prantsusmaad, Saksamaad, Itaaliat, Jaapanit, Venemaad, Ühendkuningriiki ja Ameerika Ühendriike. Need riigid esindavad pea 65% kogu maailma majandusest. G8 olulisimaks koostöövormiks on selle liikmesriikide valitsusjuhtide iga-aastane tippkohtumine.

• G8 eesistujamaa on roteeruv. Tänavu on G8 eesistujaks Venemaa, mistõttu toimuski tänavune tippkohtumine Peterburis.

Märkmed: