STOCKHOLM/GLENEAGLES (EE) — 6.—8. juulini toimus Shotimaal, Gleneagles'is G8 (G7 + 1, s.o. 7 rikast maailma juhtivat tööstusriiki ja Venemaa) kohtumine, mis algas kolmapäeva õhtul Suurbritannia kuninganna Elizabeth II poolt antud piduliku õhtusöögiga ajaloolises lossis.

Neljapäevased pommiplahvatused Londonis ähvardasid kohtumise nurjata, kuid maailma tippriikide juhid jäid kindlalt kohale ja mõistsid oma ühisavalduses terrorirünnaku hukka. Deklaratsiooniga ühinesid ka kohalviibinud Hiina, India, Mehhiko ja Lõuna-Aafrika Vabariigi riigipead. Suurbritannia peaminister Tony Blair, kes terrorirünnaku tõttu oli vahepeal Gleneagles'ist sunnitud lahkuma Londonisse, ütles, et tippkohtumine jätkub, nagu eelnevalt kavandatud, ja samuti peab jätkuma elu oma tavapärast rada.

Ka kohtumise päevakorda ei muudetud, arutati peamiselt vaeste Aafrika riikide olukorda ja meetmeid, millega astuda vastu globaalsetele kliimamuutustele, mida me kõik nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas oma nahal viimasel ajal tunneme. Gleneagles'is tunnistati, et inimtegevus avaldab mõju kliimamuutustele.

USA, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa, Kanada, Itaalia, Jaapani ja Venemaa riigijuhtide poolt allkirjastatud lõppdokumendis mindi pea vaikides mööda Kyoto protokollist, mainides seda vaid ebamääraselt ja vihjamisi: „Need, kes on lepingu ratifitseerinud, tervitavad selle jõustumist.” USA keeldus taas emissiooni-kvootidega oma majandust piiramast.

Ehkki suhteliselt ebamääraselt sõnastatud Kyoto leppe globaalne rakendamine ei leevendaks vaatlejate hinnangul oluliselt keskkonnaprobleeme, võiks seda (vähemalt mõnel määral) saavutada arukate tehnoloogiliste muudatustega.

Globaalne majandus vajab hädasti reforme, võibolla suudaksid G8 riigid selles osas midagi tõhusat ära teha?

Deklaratsiooni Aafrikat puudutava osa alguses tõstetakse esile Aafrika progressi, mõnedes riikides arenevat demokraatiat ja turumajanduslikku kasvu ning tõdetakse, et nende positiivsete ilmingute säilimine ja edasine areng vastab kogu maailma huvidele. Selle tagamiseks võeti tippkohtumisel vastu järgmised otsused:
• tõhustada Aafrikas tegutsevate rahuvalvejõudude tegevust, vältimaks edasisi konflikte;
• osutada jäägitut toetust demokraatia arengule ja efektiivsele valitsussüsteemile Aafrikas ning aidata sealseid riike võitluses korruptsiooniga;
• suurendada investeeringuid tervishoidu ja haridusse; stimuleerida kaubanduse arengut, aidata kaasa infrastruktuuri parandamisele;
• kahekordistada Aafrikale antavat abi aastaks 2010. Kõigile arengumaadele antava abi summa tõstetakse 50 miljardi USA dollarini aastaks 2010.

Lisaks otsustati kustuda 18 ränga koorma alla vaevleva arenguriigi võlad ning tervitati nn Pariisi Klubi otsust kirjutada maha Nigeeria 17 miljardi dollari suurune võlg.

Kõnealuste meetmete elluviimisega loodetakse anda kõigile Aafrika lastele algharidus, tõsta miljoneid vaesusega heitlevaid aafriklasi elamisväärsele tasemele; luua hulgaliselt töökohti, parandada majanduslikku olukorda ning lõpetada verised kodusõjad Mustal mandril.

Lisaks ülalkäsitletud teemadele puudutati G8 tippkohtumisel ka üleilmse majanduse olukorda, väljendati muret järjest tõusvate õlihindade pärast; nenditi, et tsunamikatastroofi järgne olukord India ookeani piirkonnas pole kiita; tunnustati Iisraeli püüdeid olukorra normaliseerimiseks Läänekaldal ja väljendati lootust, et see tuleb kasuks Lähis-ida poliitilisele olukorrale tervikuna ning nenditi, et Iraani ja Põhja-Korea tuumarelvastumine kujutab endast ülejäänud maailma jaoks jätkuvalt ohtu.

Arutati ka poliitilist olukorda Iraagis, Afganistanis, Liibanonis, Zimbabwes, Sudaanis ja mujal; samuti inimõiguste probleeme ja ÜRO reforme.

Nagu varasemate G8 kohtumiste eel, tabas ka Shotimaad globaliseerumisvastaste protestilaine — oli kokkupõrkeid protesteerijate ja politseinike vahel, mille käigus 20 meeleavaldajat sai vigastada ja sadakond arreteeriti.

G8 turvalisust valvas üle 10.000 politseiniku.

Maailma press hindab möödunudnädalast G8 kohtumist üheks kõigi aegade õnnestunumaks ja üksmeelsemaks, vaatamata G8 riigipeade erimeelsustele suhtumises inimkonda ohustavatesse kliimamuutustesse ja nende parandamise võimalustesse.

Märkmed: