Tänavu oli laadal 17 müügilauda ja pakutava hulgas oli käsitööd, kunsti, ehteid, kodus valmistatud head-paremat söödavat kraami ja palju, palju muud. Põhjala Tütarde ja Rajaleidjate lipkondade kõrval olid esindatud mõned organisatsioonid ja paljud üksikisikud; peale eestlaste ka kanadalasi ja ehteid müüv läti noormees Maris, kes on alati laadal väga populaarne müüja. Keraamikat müüs Kai Eichenbaum, klaasehistööd Ingrid Lupp, lapitehnikas seinavaipu jm. Kaari Türk, kauneid käsitöid Piret Komi... Vanameistritest müüs eesti ajal kodumajanduskooli lõpetanud pr. Ilse Põldma telgedel kootud esemeid — seinavaipu, õlasalle jpm.
Absoluutseks tõmbenumbriks olid laadal nagu alati Põhjala Tütarde valmistatud verivorstid, mis alati üsna kohe ära ostetakse. Paar tundi peale avamist oli veel saadaval valgeid vorste, aga mitte ilmselt kauaks. Rajaleidjad olid valmistanud pirukaid, teinud sisse kõrvitsaid ning olid mõelnud ka neljajalgsete sõprade peale — müüdava hulgas olid koeraküpsised. Väga populaarsed olid ka gaiderkogu valmistatud värskelt hapendatud kapsad, mis kohe läbi müüdi. Gaiderkogu müüs seekord ka eesti toiduretseptide kogusid, mis olid kokku pandud nende tublide eesti naiste endi lemmikretseptidest.
Laadalt sai peale esemete ja suupärase ka midagi hingele, näiteks mitmesugust kirjandust — müügil oli Marjorie Devine raamat „Irma“, mis jutustab ühe eestlanna eluloost, põgenemisest kodumaalt ja elust Kanadas. Samuti müüdi Elulugude Kirjutajate Rühma välja antud kogu „Mälutunglad“.
Laadal külastajaid jätkus. Alati populaarsest einelauast sai süüa osta ja saali keskele pandud laudade ümber jalga puhata ning sõpradega juttu ajada.
Au neile, kes jaksavad aasta-aastalt sellist suurt ettevõtmist läbi viia. Siiri Lepa sõnul on aastatega kujunenud välja oma sõprusring, kes keedavad-küpsetavad tasuta; sageli on nende endi lapsed olnud gaidid, nüüd juba lapselapsed ja nende endi südagi lööb gaidluse rütmis.
