Urmas Lauri
urmas.lauri@le.ee
3. jaanuar 2020 13:16
Kullamaal asetasid Vabadussõjas langenute mälestussambale pärja Aksel Heidemann ja Anne Rehkalt. Foto: Urmas Lauri
Täna tähistati Vabadussõja võidusamba jalameil saja aasta eest kehtima hakanud Vabadussõja relvarahu, mälestades neid eestlasi ja välismaalasi, kes sõjas võitlesid ja oma elu Eesti vabaduse eest andsid.
Galerii siit: https://online.le.ee/2020/01/0...Täna on ka ametlik lipupäev, kuigi ega neid eriti palju lehvimas näha polnud. Vähemalt lipurohkeimas Haapsalu linna tänavas – Võnnu tänavas – polnud lehvimas ühtki lippu.
Kullamaale Suure-Lähtru kaudu sõites oli aga uhke tunne, kui Kokre küla Mäeni talu lipumastis plagises lipp tuules ning mõni kilomeeter hiljem torkasid Ohtla külas silma pisikesed sini-must-valged lipukesed.
Kullamaal oli kümmekond minutit pärast kella kümmet vaikus. Kell 10.14 oli sealse Vabadussõja mälestussamba juures märgata tegevust. Keegi noppis samba jalamile langenud oksaraage ja paigaldas pikali kukkunud küünlad kenasti ritta.
Mõni minut hiljem jõudis kohale Kullamaa kooli õpetajate seltskond eesostas direktor Meelis Välisega. Müüri tagant ilmus välja ka koristustöö lõpetanud mees – Loit Lepalaan. Pikalt ta juttu ajama ei jäänud, sest ruttas kirikusse. „Kella lööma,” hõikas Lepalaan ning õpetajate seltskond, mis oli vahelpeal täienenud ka osavalla ametnikega eesotas osavalla vanema Katrin Viksiga, sättis end müüri taha tuulevarju.
Lipp plagises tuules ning laigulises vormis kaitseliitlane Aksel Heidemann ning tumedas vormis naiskodukaitsja Anne Rehkalt tõusid mööda treppi samba jalamile.
Täpselt kell 10.30 hakkas helisema tornikell. Seejärel pidas kaitseliidu Risti malevkonna pealiku abi Aksel Heidemann lühikese mälestuskõne. Heidemann pidas sada aastat tagasi alanud vaherahu puhul oluliseks seda, et esialgu pidanuks vaherahu Venemaaga kestma 10. jaanuarini, kuid sõjategevust uuesti ei alustatud ja 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga. Vabadussõjas andis Eesti vabaduse eest elu üle 6000 inimese.
Heidemann ja naiskodukaitse Risti jaoskonna juhatuse liige Anne Rehkalt asetasid samba jalamile pärja.
Kui kogunenud rahvas vaikselt laiali minema hakkas, saabusid kirikust Lepalaan ning Kullamaa Püha Johannese koguduse juhatuse liige Hillar Vessart. Selgus, et kella löönud justnimelt Vessart. “Täpselt sada korda,” kinnitas ta.
Loit Lepalaan mänginud samal ajal orelil. „Mängisin variatsioone Eesti hümni teemadel,” lausus Lepalaan. „Kas te siis ei kuulnudki või?”
„Ei kuulnud, tuul puhus orelihelid eemale,” nentis Heidemann.
Tänavu oli vaherahu sajanda aastapäeva auks vaikushetk 100 sekundi pikkune ning sama palju kellalööke kostis ka kirikutornidest.
Pärjad asetati kaitseliidu Lääne maleva tegevuspiirkonnas asuvate võidusammaste jalamitele nii Vormsis kui ka Haapsalus, samuti Lääne-Nigula vallas Kullamaal, Martnas, Lääne-Nigulas, Noarootsis ja Nõval ning ka Lihulas ja Kärdlas.
3. jaanuaril 1920 kell 10.30 jõustus Eesti Wabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks kuni 10. jaanuarini. Õnneks sõjategevust uuesti ei alustatud ja 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.
Vabadussõda kestis 402 päeva ning Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist ligi 4000 otseses lahingutegevuses.
Fotod: Urmas Lauri
