Lauri Linnamäe PM
Gazpromi tütarfirma nõuab Tartu rahulepingule tuginedes Eestilt enda valdusse Narva jõe tammi, millest sõltub ka Narva Elektrijaamade töö.
Firma nimega Territorialnaja Generirujuštšaja Kompanija Nr 1 (TGK) kaebas Tallinna halduskohtusse Eesti riigi kui Narva linnas asuva Kulgu tammi kinnistu omaniku.
TGK nõuab kohtus, et tühistataks valitsuse 2006. aasta määrus, millega anti Kulgu tammi 1 kinnistu rendile Narva Elektrijaamadele.
Kulgu tammi poolitab Eesti-Vene riigipiir ja selle Eesti poolele jääv osa on just nimetatud kinnistu küljes. Venemaa-poolne osa tammist on TGK valduses, kes toodab elektrit jõel asuvas Narva hüdroelektrijaamas. Sellest tammist sõltub ka veetase Narva veehoidlas, millest omakorda oleneb Narva Elektrijaama töö.
Toetuvad rahulepingule
TGK nõuab Eesti valitsuselt endale rendilepingut ja ka hoonestusõigust, mis annakski TGK käsutusse kinnistul asuva rajatise ehk Eesti poolele jääva osa tammist. Kaebuses rõhub TGK muu hulgas 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingu punktile, mille järgi annab Eesti Venemaale eesõiguse «elektrijõu saamiseks Narva jõe koskede ärakasutamisest seega, et Eestile makstava tasu suurus, samuti teised tingimused ära määratakse eri-kokkuleppes».
TGK väitel hakati rahulepingu seda sätet täitma 1940. aastail, kui alustati Narva veehoidla rajamist, millega seoses valmis ka 1956. aastal vaidlusalune kaitsetamm ja vee väljalaskepais. Rahulepingu järgi, väidab TGK, tohib vaidlusaluseid rajatisi käitada Vene Föderatsioon, mitte Eesti Vabariik.
Reedesel halduskohtu istungil Eesti Vabariiki esindanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Eva Vanamb meenutas TGKd esindanud Asko Pohlale ja Martin Männikule, et 1940. aasta 17. juunil okupeerisid Nõukogude väed Eesti, mistõttu rahulepingu täitmisest 1940ndail rääkida ei saa.
Põhjuste kohta, miks Gazpromi tütarfirma vajab kontrolli tammi Eesti territooriumile jääva osa üle, ei anna vastust majandusministeerium ega ka firma ise. TGK pressiesindaja Viktoria Pavlova vastas pärast Postimehe küsimustega tutvumist, et firma otsustas enne kohtuotsuse jõustumist kommentaare mitte jagada.
Ammune soovunelm
Ka Narva Elektrijaamade juht Ilmar Petersen ei soovinud TGK motiivide üle spekuleerida. Siiski andis Petersen mõista, et vandenõude asemel tuleks otsida pigem ärilisi põhjusi. «Kui firma tahtnuks Narva Elektrijaamad kuivale jätta, siis seda saab teha ka ühe tammipoolega,» selgitas ta.
TGKd kohtus esindanud vandeadvokaat Asko Pohla sõnul vajab Narva hüdroelektrijaama käitav TGK aga kohtuotsuse näol selgust tammi kuuluvuse üle. «Nii saaks ükskord selgeks, kas firma saab tammi oma bilansis hoida,» selgitas Pohla.
TGK eelkäija, Oktoobrirevolutsiooni ordeniga Leningradi Rajooni Energiavalitsus «Lenenergo» soovis vaidlusaluseid hüdrorajatisi enda valdusse saada juba 1982. aastal.
Toona palus Narva hüdroelektrijaama nr 13 nime kandnud elektrijaam Narva linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomiteelt eraldada vaidlusalune maatükk elektrijaama kasutusse, kuid palve jäi täitmata.
Reedesel istungil Tallinna halduskohtus vaidluse arutamisega lõpule ei jõutud ning kevadel ootab ees uus kohtuistung.
Millega tegeleb firma TGK?
• Territorialnaja Generirujuštšaja Kompanija No 1 (TGK) on Loode-Venemaa juhtivaid elektri- ja soojusenergia tootjaid, Venemaa territoriaalsete energiatootjate hulgas on see suuruselt kolmas.
• Ettevõte käitab 55 elektrijaama, elekter müüakse enamasti koduturule, aga ka Norrasse ja Soome. Peterburi, Petrozavodski, Murmanski ja Kirovski linnas on firma peamine soojusenergia müüja.
• 46 protsenti firma aktsiaist kuulub Gazpromile, 26 protsenti Fortumi kontsernile ning kuus protsenti Norilsk Nickelile.
Gazpromi tütarfirma nõuab enda käsutusse Narva tammi PM
Arvamus
TRENDING
