USA suurim autotootja General Motors (GM) esitas 1. juunil pankrotiavalduse, milles on mainitud 82,29 miljardi dollari eest varasid ja 172,81 miljardi dollari eest võlgasid.
USA valitsus kulutab pankrotikaitse aluse restruktureerimise peale veel täiendavad $30,1 miljardit, mis tõstab valitsuse kogukulutuse pea $50 miljardini. Tagasi tahab maksumaksja sellest summast saada vaid $9 miljardit ning ülejäänu konventeeritakse 60%-liseks osaluseks uues loodavas GM-i ettevõttes.
GM-i minek pankrotikaitse alla 1. juunil vabastas finantsturud üllatavalt pingetest ning lennutas USA aktsiaindeksid kuni 3%-lise tõusuni.
Hoopis teistsuguseks kujuneb aga GM-i saatus Kanadas. Pankroti väljakuulutamine oleks röövinud 85.000 kanadalase töökohad ja andnud hävitava hoobi siinsele autotööstusele. See oleks tohutu löök praeguse majandussurutise olukorras, kus Ontarios on juba kaotanud töö 171.000 inimest alates oktoobrist 2008.
Samuti oleks kannatanud autoäri, -teenindus ja -osade tööstus. Hinnanguliselt sõltuvad Ontarios autotööstusest kuni 400.000 inimese töökohad! Et seda kõike vältida, ühendasid Kanada föderaal- ja Ontario provintsivalitsus käed, eraldades 10,5 miljardit dollarit „uppuja päästmiseks“.
Peaminister Stephen Harper ütles sel puhul, et valitsus ei kavatse hakata juhtima autokompaniisid ning lubas, et aja jooksul saavad Kanada maksumaksjad ehk ka osaliselt oma raha tagasi. Niisiis pole siinsel GM-il erinevalt lõunanaabritest praegu vajadust pankrotikaitse avalduse esitamiseks.
Peaministri Kantseleist toimetusele saadetud pressiteatest nähtub, et valitsus on jätnud endale õiguse nimetada ametisse sõltumatu direktor restruktueeritavasse ettevõttesse; samuti limiteeritakse juhtkonna kulutusi ning meenutatakse kuupäevalise täpsusega seniseid valitsuse meetmeid ja summasid GM-i majandusliku olukorra parandamiseks, alates detsembrist 2008.
GM lubab omalt poolt eraldatud raha arukalt kasutada, püüdes selle abil edendada uuringuid, tõhustada tootmist ja anda roheline tuli viie uue automudeli tootmisele, sh populaarsele hübriidautole.
Majandusanalüütik Charles Davies selgitab aga 2. juuni ajalehes Metro, miks valitsuse osalus autotööstuses ei anna tagajärgi. Ta nendib, et äärmuslikud olukorrad tingivad küll äärmuslikke abinõusid, ent nii ulatuslikku valitsuse sekkumist eraettevõtlusse pole Kanadas nähtud 1930. aastast saadik. Daviese sõnul teevad eraettevõtjad ise otsuseid ja teavad nendega seotud riske. On loomulik, et kompaniid läbivad tõusu- ja mõõnaaegu – õitsevad ja närtsivad, et siis vahel ka uuesti õide puhkeda. Selle protsessi käigus kaotatakse nii raha kui töökohti. Valitsuse roll peaks piirduma eraettevõtluse kaitsmisega, mitte aga sellesse sekkumisega, kirjutab Davies, ja toob viimastest aastakümnetest mitmeid näiteid, kus see end õigustanud pole. Davies lõpetab: „Kui valitsus investeerib meie raha sellisesse ärisse, nagu praegune pankrotistunud General Motors, võib olla kindel, et ta kaotab selle.“
General Motors’i erinev saatus USAs ja Kanadas (1)
Eestlased Kanadas | 05 Jun 2009 | EPEesti Elu
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Eestlased Kanadas
TRENDING
