Hea Toomas Lepp. Tänu Sulle, et suutsid koguda hulgaliselt filmimaterjale ja meenutusi Georg Otsa eluolu ning tegemiste kohta tema suvekodust Võsult austamaks meie väikese rahva suurkuju mälestust tegelikkuses. Muusikuna ju kujundas Georg Ots just nendel keerulistel pärastsõja pooliitilistel aastatel paljude inimeste tunnetusmaailma.

Aasta 1958. Meie tolleaegset nimetut tantsubändi oli kutsutud mängima Võsu Metsaklubisse. Oli imeline augustiõhtu. Metsaklubi oli rahvast tulvil. Mängisin selles koosseisus klarnetit. Äkitselt märkasin lava kõrval Ülot, juba siis oma head sõpra, kes harjutas igapäevaselt kõvasti kontrabassi. Aga tema kõrval oli tema isa ise. Ülo palus, et kas saaks paar lugu kaasa mängida ja tema isa tahaks ka meie bändiga kaasa laulda. Vouu! Muidugi hakkasid kõikidel pillimeestel põlved kergelt värisema aga nõustusime kohe. Lavale astus Georg Ots isiklikult. Hoopis enne aga ta naerusuiselt teatas, et laval on ka juubilar, kes täna saab viieteistkümne aastaseks. Pidin minestama! Ja siis ta laulis sünnipäeva tervituslaulu ning selle peale veel Harri Kõrvitsa "Võsu valsi". Meenutasin seda sündmust aastal 1996 vanale võsukale Mikk Mikiverile ja käsmukas Ülo Vinterile, kelledega vandusime truudust korraldada vähemalt üks mälestuskontsert Võsu värskes vallamajas. Aga kõik pöördus hoopis minevikust pärit tuttavatele radadele.Esitatud olid üliproffid "ettekanded kaebused" Maavalitsusse, Politseisse, Kohtusse, Rakvere ajalehtedesse,KAPOsse et Võsu vallavanem ei tegele Võsu asjadega, vaid hoopis ebavajaliku tegevusega ja seda kohe Võsu valla ja vaata et rahvavaenlasena kogu eesti rahva vastu. Uurisime olukorda Võsu politseiga, valla juristiga ja selgus, et tegemist oli isikuga, kes oli kogu sovjeedi aja terroriseerinud Võsu inimesi kaebekirjadega nii KGBele, Miilitsale jne.... Ja mis veel. Ta oli esitanud ka nõudmise kommunistlikele võimudele, et tema vanemad ja õde on N Eesti vaenlased ja kodanlased mille peale saadeti nad muidugi otse Siberisse. Tagasi tuli vaid vanem õde!!!
Hea Toomas. Vat nii oli. Kena, et asusid kunagise Võsu valla pinnale ja täitsid meie kultuuri suurmeeste Miku ja Ülo teostamatu unistuse ja koguni kultuuriloolise üliväärtusliku filmiga.
Kunagine Võsu vallavanem Vaado Sarapuu.


Film siit: https://jupiter.err.ee/1121663...

Puhates Võsul laulis Georg Ots meeleldi kuurordi ja Võsu rahvale tehes seda tasuta. Otsa kontserte Võsul mäletavad inimesed tänini. Populaarsed olid ka kuuekümnendate Võsu estraadikontserdid, kus alati tegi kaasa ka Ots ise. Tolleaegne publik ummistas metsaklubi esise juba mitu tundi enne kontserdi algust.

Kuuekümnendatel ehitas Ots Võsule ka suvila, mille aknast võib vaadelda kuulsaid Võsu päikeseloojanguid. Need hetked on jäädvustunud ka kunstnik Georg Otsa pastellides ja akvarellides.

Filmis kuuleme, kuidas Georg Ots ise oma maalinguid iseloomustab. Hetki isaga suvilas ja Võsul meenutavad tütar Ülle, õde Maret, minia Kaja ning paljud võsukad ja suvitajad. Film kinnitab, kuidas nii külaelanikud kui ka rahvakunstnikud austavad suure laulja mälestust.

Loomulikult kõlavad filmis tuttavad viisid Georg Otsa lauludest. Et austada suure laulja mälestust, korraldab MTÜ Looduskaitse Võsul igal suvel Georg Otsale pühendatud kontserdi. Filmis esitab Estonia solist Helen Lokuta koos Georg Otsaga emotsionaalse Küünlavalguse valssi.

Filmi autorid on Toomas ja Hannula Lepp.
Režhissöör Toomas Lepp.
Monteerija Margus Vettik.

Filmi tootsid MTÜ Looduskaitse ja Artefilm OÜ. Filmi tegemist toetas Haljala vallavalitsus.

Eesti, 2020

Märkmed: