George W. Bushi intervjuu Aarne Rannamäele 5. mail Washingtonis

06.05.2005 20:40


USA president George Bush kinnitas Eesti Televisioonile antud intervjuus, et mõistab Eesti ja Leedu presidendi otsust 9. mail Moskvasse mitte sõita.

Aarne Rannamäe: Hr. president, kas te mõistate ja nõustute põhjuste ja selgitustega, miks kaks Balti presidenti ei osale 9. mail Moskvas toimuvatel pidustustel?

Geoerge Bush: Jah, absoluutselt. Kõigepealt, ma saan aru teie presidendi, Leedu presidendi ja ka Läti presidendi otsustest. Need on rasked otsused, sest nad peegeldavad raskeid aegu. Ja ma nõustun nende otsustega ning mõistan neid.

Paljude ameeriklaste pered tulid Baltimaadest. Ja see on nende jaoks magus-mõru hetk. Ühest küljest aitas meie riik purustada fašismi, ja fašismi purustamisega nägid nad, kuidas nende kodumaad vallutas repressiivne ideoloogia. Seega ma saan täielikult aru. Rääkisin sellest aspektist president Putiniga, kui kohtusin temaga Slovakkias. Ütlesin talle, et sa pead mõistma, et see tekitab mõningast tundlikkust meie sõprade, Ameerika sõprade seas Eestis, Leedus ja Lätis.

Praegu on küllalt kummaline olukord. Sõda lõppes 60 aasta eest ega ole veel praegu lõppenud. Kelle süü see on?

Ei, ma mõistan seda. Ma arvan, et on aeg liikuda edasi süült ning keskenduda tulevikule. Muidugi on minul seda lihtne öelda, sest minu pereliikmeid ei represseeritud ega perekonda lahutatud. Ma ei pidanud elama kommunismi ikke all. Kuid ma usun, et aeg aitab haavad parandada.

Ja, kuulge, Baltimaadel läheb hästi. Nende majandused kasvavad. Nad muutuvad tugevamaks, vabadus toimib. Inimesed saavad end väljendada avalikult. Vaba meedia võib tulla ja intervjueerida presidenti Valges Majas. Need on põnevad ajad. Kuid ma mõistan, miks läheb aega, et mineviku haavu parandada.

Demokraatia ja inimõiguste olukord Venemaal on päris murettekitav. Kas te räägite sellel teemal oma visiidil Moskvasse?

Loomulikult. Esiteks mul on president Putiniga selline suhe, mis lubab meil otsekoheselt arutleda. Ta pidas ükspäev huvitava kõne. Meedia küll keskendus tema kommentaarile Nõukogude aja kohta, mis loomulikult tekitas vihaseid emotsioone Baltimaades — ma mõistan seda. Kuid ta rääkis ka demokraatiast. Ma arvasin, et oli huvitav, et ta kulutas palju aega oma pikas kõnes demokraatia peale. Ma usun, et Venemaa huvid on temast lääne pool. Ma usun, et Venemaa, kui ta haarab kinni samadest väärtustest mis meie, saab tegeleda paljude probleemidega, mis seal on. Venemaal on tohutuid probleeme.

Ja seega, loomulikult räägin ma president Putiniga sellest. Ja ma teen seda koostöö vaimus. See ei ole antagonistlik suhe ja ma ei usu, et te sooviks, et see suhe oleks antagonistlik. Lõppude lõpuks on Venemaa teie naaber. Ma usun, et te tahate, et teie sõber, USA, oleks positsioonil, kust ma saan minna ja pidada konstruktiivset ja otsest dialoogi. Ja ma arvan, et üks asi, mida inimesed minu kohta teavad, on see, et ma olen väga otsekohene inimene. Ma ütlen, mida mõtlen. Ma püüan seda teha diplomaatiliselt. Kuid jah, ma teen seda. Ja ma teen seda USA, meie sõprade ja maailma huvides.

Hr. president, ma ei saa lasta teil siit lahkuda ilma terrorismi puudutava küsimuseta.

Loomulikult.

Viimased uuringud näitavad, et terrorismijuhtumite arv kasvab, mitte ei kahane.

Jah.

Miks see nii on?

Noh…

Te olete teinud palju jõupingutusi.

Jah, sellepärast. Kui me ei püüaks leida vaenlast ja teda kohtu ette tuua, tunduks maailm olevat suhteliselt rahulik. Kuid me ründame. Ja kui sa ründad vaenlast, kui sa püüad teda kohtu ette tuua, siis ei meeldi vaenlasele see, et ta kohtu ette tuuakse.

Ma olen alati öelnud ameeriklastele, et on parem leida neid nende peidupaikadest, et nad ei tuleks siia. Ja osa põhjustest, miks vastutegevus on kasvanud, on see, et me oleme neil jälil. Ja tegelikult, täna tuli välja oluline uudisteraport, et minu arvates üks kõrgeim al-Qaida juht, isik, kes on väga lähedal Osama bin Ladenile, saadi Pakistanis nende valitsuse poolt kätte, meie abiga küll, kuid siiski. Pakistani valitsus tegi rasket tööd ja Abu Faraj al-Libbi saadi kätte. See on väga oluline osa al-Qaida löömiseks.

Me jätkame rünnakukursil. Ning me oleme seda tehes armutud ja väsimatud. Parim viis võita terrorism pikas perspektiivis on aga vabaduse levitamine, anda inimestele võimalus elada vabas ühiskonnas.

Kaua läheb aega, et seda talitseda?

See on hea küsimus. Ükskõik kui kaua — niikaua kui vaja. Ma ei tea. Ma ei saa anda teile ajakava. Kuid mis iganes selleks vaja läheb, seni, kuni mina olen president ja on oht USA-le ning meie rahvale. Vaadake, paljudele inimestele Euroopas oli 11. september kuupäev, mööduv hetk. Pole küsimustki, et nad väljendasid sügavat kaastunnet, mille eest USA on tänulik. Kuid meile oli see suhtumise muutmine. See oli välispoliitika muutmine. Ja ma ütlesin inimestele, kui ma teist korda ametisse kandideerisin, kui te valite mind ametisse, siis igal päeval ametis olles olen ma armutu vaenlase tagaajamisel. Seega — ükskõik kui kaua selleks läheb.

Vabaduse kestma jäämiseks läheb aega, ma tean seda. Vaadake Iraaki. Iraak kasvab türanniast vabaks ühiskonnaks ja see pole lihtne, kuid ta jõuab sinna. See riik hakkab seisma oma jalgadel. Julgeolekuväed hakkavad paremini tööle. Terroristid on rohkem meeleheitel. Kuid see vaba ühiskond on oluliseks osaks saatmaks teistele sõnumit. Ja vabad ühiskonnad on rahumeelsed ühiskonnad. Ja see on Eesti hea eeskuju, mille eest USA on tänulik, ja me oleme uhked, et saame teid sõbraks nimetada.

Suur tänu teile, hr. president.

Au oli minul.

Märkmed: