STOCKHOLM (EE) — Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) juhtivad tegelased on võtnud negatiivse hoiaku oma esimehe, hiljuti ametist lahkunud kantsleri Gerhard Schröderi otsuse suhtes asuda Vene-Saksa gaasitoru ehitamist juhtiva konsortsiumi etteotsa.
Selle pildi järgi otsustades on Vene president Vladimir Putin (vas.) ja Gerhard Schröder "samal lainel", jagades vist mõnda head nalja. Ilmselt aitab sellele kaasa Putini KGB-päevist pärit laitmatu saksa keele oskus. Foto: internetist
Nad leiavad, et Schröder on sellega kahjustanud nii oma isiklikku kui ka SPD mainet ja autoriteeti, mida pole enam võimalik taastada. Ka saksa ajakirjanduses on avaldatud samalaadseid seisukohti.
Uudis Schröderi asumisest Põhja-Euroopa Gaasijuhtme (NEGP) konsortsiumi esimehe kohale vähem kui kuu pärast kantsleritoolilt lahkumist sai avalikuks 10. detsembril ning kutsus otsekohe esile kriitikatulva.
Schröderi valitsuse kaitseminister ja praegune SPD parlamendifraktsiooni juht Peter Struck ütles, et tema poleks nii toiminud. Bundestagi esimehe asetäitja Wolfgang Thierse möönis, et ta peab valeks Schröderi sammu astuda pea ilma mingi vaheajata kõrgest poliitilisest ametist ärilise ettevõtte juhiks.
Schröderi otsus asuda konsortsiumi etteotsa on Saksamaal põhjustanud laiaulatusliku diskussiooni mitte ainult Berliini (ja eriti Schröderi) kahtlaselt soojadest suhetest Venemaa ning selle presidendi Valdimir Putiniga, vaid ka tipp-poliitikutele püstitavatest eetikanormidest üldisemalt, eriti endiste poliitikute käitumiskoodeksi koostamise vajadusest, kes asuvad tegutsema erasektoris. Seda ideed on ka toetanud praegune kantsler Angela Merkel.
Pikantse detailina võib lisada, et Schröderilt eeldatatakse just nimelt oma kantsleri töö kogemuste ja teadmiste rakendamist uues ametis, mida aga Saksa seadused ei luba. Niisiis, kui Schröder peaks ainult talle teadaolevat (kantsleri)-infot mingil moel gaasitoru ehitamisel kasutama, tekib prokuratuuril õigus tema kriminaalvastutusele võtmiseks.
Schröder ise teatas talle omase üleolekuga, et „tal on au juhtida gaasiprojekti“ ja et tal pole plaanis koju „naisele jalgu jääda“. Usutluses ajalehele Süddeutsche Zeitung ütles ta, et kuuldused, nagu hakkaks ta uuel ametikohal teenima 200.000 kuni miljon eurot, on liialdatud. Samuti lükkas ta tagasi opositsioonipoliitikute oletused, et ta võis ametikoha vastu võtta veel kantslerina — st ajal, kui leping oli alles sõlmimisjärgus.
