Kriisi lahendamist takistavad valitseva eliidi majanduslikud ja ideoloogilis-poliitilised huvid. Probleemiks on tohutu võlakoorma akumuleerimine igal tasemel. Seda näitab ilmekalt finantsorganisatsioonide kasumi osa üldisest korporatiivsest kasumist (40-60%). "Lahendused" mida pakutakse soovitavad enamasti võlga suurendada (muidugi mitte otseselt väljendudes vaid kasutades libaterminoloogiat) lootuses sel viisil veel natuke endist viisi edasi elada. Kahjuks on aeg ümber saamas. Loomulikke protsesse ei saa lõpmata maha suruda ja manipuleerida. Sõdade ja mässude laienemine on lähitulevikus paratamatud. Eesti rahandusministrile, kes julges Euroopa tasemel bossidele meenutada et pankrot on kah olemas kui majanduslik hoob, tuleb kiitust avaldada.
PS. Asjadel on ratsionaalsed seletused. Ideed et mingid super-rikkurid ratastoolis kõike kavalalt planeerivad ja kulissidetaguselt juhivad ei ole tingimata vaja. Ma ei vaidle muidugi vastu et viimased mõju omavad ja asju omavahel koordineerivad.

http://www.scribd.com/doc/2690...
Komitee 300 tegemistest.
http://www.whale.to/b/mullins_...
Raamat kaasaegsest rahandusest.