Kui olulised on üksteisele eestlaste ülemaailmsed kogukonnad?
Seda näitas hiljuti tähelepanuväärselt Göteborgi eestlaskond.
A. Kittaski fotod.
Kohapealne GEORG Göteborgi Eesti ORGanisatsioonid kutsus Kanadast koguni kolm solisti Eesti Vabariigi 87. aastapäeva tähistamisele, mis toimus 26. veebr. Göteborgi Ülikooli aulas.

Avo Kittask, Rosemarie Lindau ja Andres Raudsepp on kõik
oma asukohamaal aktiivsed eestlased, kes on tegutsenud mitte ainult lauljatena, vaid ka eesti ürituste organiseerijatena.

Kuna Göteborg pakkus omalt poolt palju huvitavat, siis aina positiivsem sõnum võib vabalt hakata levima Rootsi eestlaskonna kohta Põhja-Ameerikas. Eriti seetõttu, et Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu kohtub New Yorgis 9. aprillil, kus osalevad eesti kogukondade juhtivad esindajad, nende hulgas ka Aho Rebas, kes nii Rootsi Eestlaste Liidu kui GEORGi esimehena oligi külalisesinejate kutsuja ning lahke võõrustaja.

Göteborgi aktuse eeskavas oli ilmne rõhk eestlusel väljaspool kodumaad. Peakõneleja, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Avo Kittask kirjeldas mh. 100 aasta eest Kanadasse saabunud eestlaste ajalugu ja nende praegust olukorda seoses EV kodakondsusega. Teine kõneleja, Rootsis elav meediatäht ja telesarja juht Kristian Luuk dramatiseeris 1944. a. saabunute mälestusi ja tolleaegset rootslaste külalislahkust tema perekonna vastu.

Millist rolli mängis siin kodumaine eestlus? See oli minimalistlik, aga jõuline. Helilooja René Eespere tuli nende ridade kirjutajale vastu ja lõi sündmuse puhul ajakohase teksti oma 1988. a. loodud laulule „Armastan Sind, Eestimaa!“ Esialgne tekst — „peagi oled vaba sa“ — on raiutud ajalukku kui osa taasiseseisvumise muusikalisest taustast.

Eespere kaasajale kohandatud sõnad kõlavad: „Nüüd aitab tarkus vaid Eestimaal elada!” Klaveril saatis tertsetti kohalik, kuus aastat tagasi Eestist saabunud pianist Marianne Münz.

Solistid esinesid ka duettidena. Pagulasajastu kurbust ja lootust kirjeldav Mandre/Leinjärve „Meie saatus“ oli eriti sobiv Kittaski ja Raudsepa tämbritele; Naissoo/Saare „Mu kodu“, mis iseloomustab kodumaist okupatsiooniaja hingeelu, oli duetina pärliks Lindaule ja Raudsepale. Kittaski ja Lindau esitatud Tammeveski „Üksainus õis“ sai nüansirikka tõlgenduse hiljem pidulikul õhtusöögil.

Aktusel esines ka Göteborgi Eesti Segakoor, mida juhatas Eva Rummo ja lastekoor Piia Aia klaverisaatel. Nooruse osavõtt viis mõtted Kanada eesti noorte muusikalisele tegevusele. Avasõna ütles esimehe tütar Karin Rebas ja lõppsõna Markus Kutti. Noorte Stipendiumi võitjaiks tulid Elvine Lund ja Toomas Aadli.

Külalistel jäi kahe sündmuse vahel veidi aega sisse astumiseks ka Göteborgi eestlaste keskusse, mida nimetatakse Eesti Koduks, kus nauditi head kapsasuppi ja südamlikku atmosfääri.

Järgnenud pidulik õhtusöök viis külalisesinejad taas tegevusse.
Eeskava kulges tempokalt. Esinejad aitasid kaasa ka ühislaulude juhatamisel. Rootsi eestlasi esindas noor ja võluv dramaatiline sopran Liine Carlsson, kelle operetipalad vaimustasid kõiki, eriti
Kanada eestlasi.

Peoliste hulgas oli kohalikke rootslasi, eestlasi Stockholmist ja esinejate perekonnaliikmeid, kes elavad hetkel Eestis, nimelt Ellen Lindau ja Järvi Raudsepp. Viimased ei peljanud tantsimist, millele pakkus muusikalist tuge Siim Brobergi ansambel.

Göteborgi meeldivad elamused on näiteks, kuidas eestlaste omavahelised globaalsed kontaktid võivad tekitada energiaallikaid. See oli saatusekaaslaslik käeulatus lääne poole, kuhu nii paljud eestlased Rootsist suundusid 1950ndate algul. Tavaliselt kutsutakse Rootsi külalisesinejaid Eestist. Jäi mulje, et Kanadast tulnud said publikule pakkuda lauluelamusi, mis olid rahvuslikult veenvad ja süvendada vastastikuse koostöö vaimu.

Kahe kogukonna ühist vaimsust peegeldas Rosemarie Lindau südamlik spontaanne tervitus Toronto eestlaste poolt. Ülemaailmseid ühiseid südamelööke oli kohapeal hästi kuulda. Kindlasti kanduvad nad ka kodumaa randa!

Märkmed: