Gorbatšov: Baltimaad tegelevad poliitilise spekulatsiooniga PM
Kuumad uudised | 06 May 2005  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Nõukogude Liidu endise presidendi Mihhail Gorbatšovi hinnangul on Teise maailmasõja tagajärgede teema tõstatamine poliitiline spekulatsioon.

«Jah, ajalugu ei tohi unustada. Ent täna näeb selle teema paisutamine välja poliitilise spekulatsioonina, kuna sündmuste edasine areng on juba kõigile andnud vastused, ning uut olukorda tuleb kasutada selleks, et edasi liikuda,» ütles Gorbatšov.

Tema sõnul on Vene presidendil Vladimir Putinil õigus, kui ta pöörab tähelepanu sellele, et Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongress mõistis 1989. aastal Molotovi-Ribbentropi pakti ametlikult hukka.

«Loodi erikomisjon, kuulati ära selle raport ja kongress kiitis heaks selle tehtud järeldused,» märkis ta.

Gorbatšov lisas, et «oli mitte ainult Molotovi-Ribbentropi pakt, oli Potsdam, oli Jalta konverents, kus dokumente allkirjastasid juba Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed».

«Mis tahes sõdade, aga seda enam sellise tagajärg on reeglina maailmakorralduse muutmine. Aga oli ju ka veel 1975. aasta Helsingi lõppakt, mis juba 30 aastat pärast sõda kinnistas kogu sõjajärgse reaalsuse. Mis siis sellega teha?» küsis eksriigipea.

«Ent maailm arenes edasi, lõppes külm sõda, algasid demokraatlikud protsessid Nõukogude Liidus, Ida-Euroopa riikides, ja kõik need muudatused võimaldasid lõpptulemusena Balti riikidel Nõukogude Liidu koosseisust väljuda, mille kinnitas Nõukogude Liidu riiginõukogu,» lisas Gorbatšov.

«NSVL-i koosseisus oldud aastate jooksul arenesid Balti vabariikides oluliselt sotsiaal- ja kultuurivaldkond, põllumajandus, tööstus, muu hulgas tekkisid uued kaasaegsed tööstusharud,» väitis eksriigipea.

«Nii et kõigest sellest lähtudes arvan, et Balti riikidel pole alust seada kogu minevikku kahtluse ja needuse alla,» lisas ta.

Gorbatšov kinnitas samas, et peab lubamatuks, kui Baltimaade juhtkond seostab üksikute väeüksuste võitlust Wehrmachti poolel vabadusvõitlusega.

«Ma ei tea, millisest moraalsest seisukohast nad lähtuvad. Aga see, kuidas Baltimaade rahvad tõepoolest fašismist vabastamise eest võitlesid, on suurepäraselt teada. Nad mõistsid hästi, et fašism toob kaasa orjastamise,» märkis ta.

«Seetõttu täna, kui me tähistame fašismi üle saavutatud võidu 60. aastapäeva, peame üheskoos austama hukkunute mälestust. Aga mis puutub meie suhteid Balti riikidega, siis oleme ammused naabrid, ja peame oma suhteid arendama mineviku õppetunde mäletades,» sõnas ta.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Kuumad uudised
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus