kujundamisel alates selle esteetikast kuni turvalisuseni.
Rootsis on käeolev aasta disaini aasta ja sel puhul korraldati ülemaailmne disainikongress just Göteborgis. Kohal oli ligikaudu 400 disainerit. Kongressi avas disainitudeng Rootsi prints Carl Philip.
Kogu Skandinaavias on keskkonna- ja tootedisain iseenesest mõistetav igapäevaelu osa.
Rootsi riikliku disainipoliitika tulemus on disainiharidust andev koolivõrk ja ühiskonda iseloomustav suur huvi kauni keskkonna, käepäraste tarbeesemete ja disaini kui eriala vastu. Ka kuningakojas.
"Mul oli õnne rääkida oma vanaisa venna Sigvard Bernadote'iga, kes oli hea tööstusdisainer. Kahjuks ta lahkus siit ilmast siis, kui mina hakkasin disaini vastu
sedavõrd huvi tundma, et seda õppima asusin," lausus disainiüliõpilane prints Carl Philip.
Disaini maailmakongressil jagasid oma kogemusi eri valdkondade juhtivad disainerid, rõhuasetusega disaini rollil kindla ja turvalise igapäevaelu loomisel.
"Ma loodan, et kongress avab silmad ja kõrvad ja tunded disaini vastu ja tutvustab, kuidas interpreteerida uut mõtlemist disainis," rääkis prints.
Autoajaloo hällist saati on näiteks Volvo üks Rootsi püsisümbol. Seda tänu kontserni usaldusele disaineritöö vastu. Disainer on Volvos insener-kujundaja, kellel on ülitähtis koht Volvo struktuuris.
Tootekujundus on enam kui ilu ja esteetika, - funktsionaalsus, käepärasus, turvalisus. Volvo disainer-insenerid kujundavad praegu tuleviku volvosid - nende kokkupõrkekindlust, energiakulu vähendamist, nähtavust.
"Olen väga rahul, sellega mida teinud oleme. Aga tuleb alati tunnistada, et bränd on väga sõltuv sellest, mis temasse tulevikus investeeritakse. Ei tohi kunagi kindel olla, et bränd on
see, mis ta on olnud, ilma temasse uut sisendamata. Mina olen rahul sellega, mida ma tean meil tuleviku heaks tehtavat," rääkis AB Volvo president Leif Johansson.
Göteborgi arutelud ulatusid lusikast uue köögifilosoofiani, auto turvalisusest eelmise
põlvkonna arhitektuuri nii öelda make-up'ini. Rootsi disainiaasta puhul Rootsis korraldatud disainerite maailmakongressil rõhutati, et professionaalsed disainerid peavad end üha enam kehtestama.
Professionaalsel disaineril on kergem kujundada keskkonda ja muuta inimeste elu kergemaks. Disainerita ei saa hakkama ükski teadusharu ega kõrgtehnoloogiline tootmine.
Eesti tööstust ohustab riikliku disainipoliitika puudumine, tihti ei kasuta ka tootja
professionaalset disainerit.
Siin näevad asjatundjad ohtu Eesti kaasaegse tööstuse läbilöögivõimele. Rootsi Eksportnõukogu on alustanud Eesti-Rootsi disainialast koostööd.
KADI ALATALU, AK
Göteborg, Rootsi