Pärnu Kontserdimajas algas 28. juulil Järvi Suvefestival, mis on siiani parim vastukaja president Toomas Hendrik Ilvese üleskutsele „Talendid koju!“ Selle suurejoonelise projekti taga seisavad dirigendid Neeme ja Paavo Järvi ning Eesti-poolse korraldajana Kristjan Hallik.

Halliku sõnul on Järvi Suvefestival välja kasvanud Neeme Järvi rahvusvahelisest dirigentide meistrikursusest ja eelmisel suvel toimunud eesti keelpillimängijate suvekursusest. Idee tuua suveks Pärnusse noored eesti tegevmuusikud, kes töötavad välismaal, on osutunud vägagi viljakaks. Festivaliks kokku pandud orkestris mängivad eesti noored professionaalsed muusikud Ameerikast, Saksamaalt, Soomest, Inglismaalt, Šveitsist ja Rootsist. Nendega koos musitseerivad Eestimaal õppivad ja töötavad noored interpreedid ja orkestri kontsertmeistrina viiuldaja Florian Donderer, kes on Deutsche Kammerfilharmonie kontsertmeister ning Šveitsi Aasta Muusikuks tituleeritud klarnetist Fabio di Casola. Nii Donderer kui di Casola viivad Pärnus läbi oma meistrikursused ja osalevad kammerprojektides.

Suvefestivalile Järvi nime andmist põhjendavad igati 12 Järvi perekonnanime kandvat interpreeti, kes on kõik tippmuusikud - dirigentide kõrval osalevad Suvefestivalil Neeme Järvi ja Vallo Järvi lapsed ja lapselapsed. Niisugune muusikute dünastia on ilmselt terves maailmas erakordne ja pärnakad peaksid olema õnnega koos, et Järvid otsustasid Suvefestivali just siinses 760-aastases meretuultele avatud linnakeses teha. Juba avakontserdi järel võib julgelt väita, et niisugust festivali ihaleks endale saada ükskõik missugune maanurk Eestis. Leigo Järvemuusika korraldajad ongi „ampsanud“ tükikese sellest särtsakast muusikapeost - 6. augustil on Leigo järvelaval Järvi Suvefestivali meistrikursuste lõppkontsert.

Järvi Suvefestivali staarid on Ivry Gitlis ja Anna-Liisa Bezrodny


Suvefestivalil lööb kaasa tervelt neli orkestrit – Festivaliorkestri kõrval ka Pärnu Linnaorkester (dirigent Jüri Alperten), Eesti Noorte Sümfooniaorkester (dirigent Jüri-Ruut Kangur) ja viimase baasil loodud kammerorkester.

Festivali voldikut sirvides jääb tunne, et seekord on Suvefestivali põhirõhk viiulile kirjutatud muusikal. Pärnusse oli tulnud lausa tippviiuldajate „paraad“, keda sai kuulda 2. augustil kontserdil „Ivry Gitlis ja sõbrad“. Prantsuse tippviiuldaja Ivry Gitlise kõrval astusid seal üles meie Anna-Liisa Bezrodny, Mari-Liis Uibo, Triin Ruubel, Miina Järvi, Mari-Liis Päkk ning inglise viiuldaja Tatiana Berman.
Anna-Liisa Bezrodny mängis juba ka avakontserdil. Tema esituses kõlas viiulirepertuaari üks raskemaid teoseid – Sibeliuse Viiulikontsert.

Tehniliselt ülikeerulise kontserdi saavad oma kavva võtta vaid oma ala suured meistrid. Meenutagem siin kõnekat fakti ajaloost – 1904. a esiettekandele tulnud viiulikontserdi solist ei saanud tehniliselt raske viiulipartiiga hakkama ja nii jäi teos kontserdil paar korda lausa seisma.Kontserti dirigeerinud helilooja Sibelius tegi selle peale Viiulikontserdi ümber. Tänapäevane versioon kõlas järgmisel aastal Berliinis tshehhi virtuoosi Karel Haliri esituses. Maailmakuulsaks mängis Sibeliuse Viiulikontserdi aga alles Jascha Heifetz ja seda ligi 25 aastat hiljem 1930. aastal.

Habras ja graatsiline Anna-Liisa Bezrodny pani oma jõulise musitseerimisega publiku ahhetama. Viiuldaja tabas hästi seda ürgset põhjamaist vaimu, mis on Sibeliuse muusika põhitoonuseks.Ovatsioonid ei tahtnud lõppeda ja nii pidid Anna-Liisa ja dirigent Paavo Järvi mitmeid kordi publikule kummardamas käima. Suvefestivali latt oli sellega vägagi kõrgele tõstetud.

***
Järvi Suvefestivali kavas on muidugi ka eesti muusika. Seekord kõlavad Eduard Oja, Erkki-Sven Tüüri, Arvo Pärdi ja Tõnu Kõrvitsa teosed. Kõrvitsa „Tuulde lauldud“ sümfooniaorkestrile kõlas kogu festivali avalooks. See haruldaselt poeetiline teos kõlas noorte sümfoonikute esituses vägagi erutavalt ja kõlatundlikult.

Helilooja Kõrvits on ise oma teose kohta öelnud, et tuulepuhangud kõlavad tema jaoks nagu võimas looduslik orel, mis laulab Ülemlaulu Põhjavaimule. See piano ja pianissimo tuhandetes kõlahelkides sätendav teos oleks nagu Heino Elleri loodustundlikust vaimust kantud. Minu jaoks kirjutas seekord Kõrvitsa teosele ühe osa juurde Suur Loodus ise. Festivali eelsel ja järgsel ööl tabas Pärnut võimas äikesetorm, mis kärgatas ja paugutas nagu puhkpilliorkester. Äikesega koos kihutasid üle suvepealinna nii võimsad tuulepuhangud, et lausa majade katused õhku tõusid. Tõnu Kõrvitsa eelpool mainitud „looduslik orel“ avas kõik registrid ja nii kõlasid Kõrvitsa orkestriteoses puuduvad forte-fortissimod hoopis taevalaotuses.

Kultuur

TRENDING