Greta Thunberg ütleb, et inimesed surevad kliimamuutuste tõttu, kuid mida ütleb statistika? UU
Rahvusvahelised uudised | 22 Oct 2019  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
 - pics/2019/10/54662_001_t.jpg

22.10.2019 Uued Uudised
Greta Thunbergi tähelend on rajatud paanikaõhutusele ja valedele.
Tuntud kliimapaniköör Greta Thunberg on väitnud, nagu sureks tänapäeval massiliselt inimesi just kliimamuutuste tõttu. Talle vaidleb vastu Bjart Holtsmark Norra statistikaametist.

https://uueduudised.ee/uudis/m...

Expresseni arvamusloos kinnitab Bjart Holtsmark, et inimesi hukkub tõesti palju, nagu näiteks septembris üle Bahama tormanud orkaani Dorian tõttu, kuid miski ei viita, et see loodusnähtus tulenes inimeste poolt põhjustatud kliimamuutustest. Paraku jätab Thunbergi ÜRO-s peetud kõne just mulje, nagu täna sureks kliimamuutustega seotud loodusõnnetustesse rohkem inimesi kui varem.

Université Catholicique de Louvainis katastroofide uurimiskeskus (CRED) koostab iga-aastast statistikat loodusõnnetuste tagajärjel hukkunute arvu kohta, statistika pärineb alates aastast 1900. Kahtlemata ei saa nende statistika lõpuni usaldada, kuid tähelepanekuid võib teha küll.

On selge, et eelmise sajandi loodusõnnetused kustutasid palju inimelusid, eriti perioodil 1920–70, kui CRED statistika kohaselt suri ilmastikuga seotud sündmuste tagajärjel keskmiselt 330 000 inimest aastas. Põud Nõukogude Liidus ja Hiinas nõudis 1920. aastatel rohkem kui 4 miljonit inimelu. Kui Jangtse jõgi 1931. aastal üleujutas, hukkus 3,3 miljonit inimest ja 100 miljonit jäi kodutuks. India põud aastatel 1965–67 ja Gangese delta kohal möllanud tsüklon 1970. aastal põhjustasid vastavalt 1,5 miljonit ja 500 000 surma.

Aastakümnetel 1970–2010 oli ilmastikuolude tõttu hukkunute arv märkimisväärselt väiksem – keskmiselt 40 000 aastas. Alates selle sajandi esimesest kümnendist on erilisem 2008. aasta mais Myanmari laastanud tsüklon, mis nõudis nõudis 140 000 inimelu. Selle kümnendi jooksul toimus ka ebaharilikult suuri maavärinaid, kusjuures Haiti maavärin 2010. aasta jaanuaris oli tänapäeva suuruselt teine maavärinakatastroof. Maavärinad Hiinas ja Pakistanis vastavalt 2008. ja 2005. aastal ning maavärina põhjustatud tsunami, mis tabas Indoneesiat 2004. aastal, nõudsid kokku 680 000 inimelu.

Bjart Holtsmark ütleb, et selle kümnendi statistika ei näita veel, mis seisus me oleme ja isegi üksik sündmus võib pilti täielikult muuta. Kuid aastatel 2011-18 näitab CREDi statistika ilmaga seotud katastroofide tagajärjel keskmiselt 13 312 surma aastas.

Selliseid arve ei tohiks mingil juhul alahinnata – need tunnistavad kujuteldamatuid tragöödiaid, mis mõjutasid peamiselt vaeseid inimesi. Paraku on endiselt tõsi see, et praegusel kümnendil on surmade arv aastas märkimisväärselt väiksem kui eelmistel aastakümnetel, ja oluliselt langenud, kui vaadata eelmist sajandit.

Arvestada tuleks ka sellega, et rahvaarvu suurenedes puutub suurte loodusõnnetustega kokku palju rohkem inimesi kui enne. 2018. aastal elas planeedil umbes 7,6 miljardit inimest, võrreldes eelmise sajandi vahetuse 1,6 miljardiga. Ja eelmise sajandi esimesel poolel oli miljoni elaniku kohta keskmiselt 153 surma aastas. Teises pooles oli see arv langenud 32-ni ja praegusel kümnendil on see arv veelgi langenud 2-ni.

Nii on inimkond läbi elamas perioodi, kus üha vähem inimesi on ilmaga seotud sündmuste tõttu elu kaotanud. Tähtis on seegi, et rikkuse suurendamine on aidanud meid vähem haavatavaks muuta. Olulisteks teguriteks on tõenäoliselt tugevamad hooned, paremad hoiatussüsteemid ja paremini arenenud infrastruktuur, aga ka rahvusvaheliselt efektiivsem appiruttamine, mis tagab, et toit, ravimid ja muu abi jõuaksid ohvriteni kiiremini.

Kuigi paljud teadlased hoiatavad, et kliimat on tulevikus raskem hallata, on samas selge, et jõukuse kasvades suudab inimkond end ilmastikuga seotud sündmuste eest paremini kaitsta. Kuivõrd jõukus kasvab ka maailma vaesemates piirkondades, suudetakse sealgi ilmastikukatastroofide vastu paremini ette valmistuda.

Allikas: Expressen

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Rahvusvahelised uudised
06 Jan 2025 11:02
Kanada peaminister Justin Trudeau astub tagasi (5)
06 Jan 2025 06:59
Teet Kalmus: Ukraina ründab Kurskis, lähipäevad näitavad, kui kaugele õnnestub neil edasi liikuda
04 Jan 2025 09:23
Estonian born Roman Pipko tapped by Trump (10)
04 Jan 2025 09:15
Jüri Toomepuu: Inimkonna vähenemine, vananemine ja vaimne hääbumine (3)
03 Jan 2025 07:22
Teet Kalmus: tänu suurtele kaotustele elavjõus suutis Venemaa aasta viimases kvartalis edeneda (3)
02 Jan 2025 07:41
airBaltic Forced to Cancel Flights Due to Engine Maintenance Delays
02 Jan 2025 07:32
Leedu tahab koos Eesti ja Lätiga ehitada uue elektrijaama (3)
31 Dec 2024 18:00
Head uut aastat!
31 Dec 2024 15:14
President Alar Karis: Soovin Eesti inimestele julgust ja uudishimu, leidlikkust ja otsustuskindlust
31 Dec 2024 15:07
Suri president Arnold Rüütel 10.05.1928 – 31.12.2024 † (7)
30 Dec 2024 12:10
Eesti muusika aastahitid 2024
30 Dec 2024 09:07
Teet Kalmus: droonide areng sõja tingimustes aina kiireneb (2)
29 Dec 2024 09:42
Peterburi Teataja nr. 97, detsember 2024
28 Dec 2024 10:25
Russia-linked cable-cutting tanker seized by Finland ‘was loaded with spying equipment’ (2)
28 Dec 2024 10:08
Jüri Toomepuu: hübriidsõjale tuleb vastata hübriidsõjaga (1)
27 Dec 2024 13:56
Austraalias algasid Eesti Päevad
27 Dec 2024 07:49
Teet Kalmus: reisilennuki allatulistamine jahendab Venemaa suhteid Aserbaidžaani ja Türgiga (5)
26 Dec 2024 15:51
Estlink 2 ja mitu sidekaablit puruks, kahtlustatakse ankruga vigastamist (3)
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 9 2025 - Toronto
TLPA First Thursday: Glorious Vienna

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus