Maiken Mägi vanemtoimetaja
Postimees
10. jaanuar 2019,
Tõbine laps.
FOTO: Arne Trautmann / PantherMedia / Scanpix
Aasta alguses haigestus grippi ja teistesse viirushaigustesse ning sattus haiglasse jätkuvalt enim lapsi ja noori.
https://tervis.postimees.ee/64...
Aasta esimesel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3269 inimest, neist 43,5 protsenti olid lapsed, edastas terviseamet. Haigestunute arv kasvas eelneva nädalaga võrreldes 30 protsenti, grippi haigestunute arv kasvas seitse protsenti.
Üsna väikest ambulatoorsete pöördumiste arvu ja laste madalamat osakaalu haigestunute seas võib seostada pühade ning koolivaheajaga – laste kui potentsiaalsete viiruselevitajate kodus püsimine piiras ka viiruse levikut.
Grippi haigestumine on jätkuvalt tõusutrendil. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Järvamaal ja Tallinnas. Peamiseks haigestumise põhjustajaks on gripiviirused, nende osakaal on muude viiruste seas 72,5 protsenti.
Laboratoorselt kinnitati eelmisel nädalal 261 A- ja kuus B-gripiviirust. Hetkel domineerib Eestis A-gripiviiruse alatüüp A(H1N1)pdm09, mis on ringluses alates 2009. aastast.
Kokku on hooaja algusest haiglaravile viidud 236 patsienti, neist üle 69,5 protsendi on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat. Terviseametile laekunute andmetel on gripi tõttu intensiivravi vajanud kümme inimest vanuses 34–64 eluaastat, kõik kuulusid gripi riskirühma.
Kuidas gripi korral käituda?
Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Igal juhul tasub haigestumisel järgida allolevaid juhiseid:
Kui sümptomid on kerged ja te ei kuulu riskirühma, ei vaja te ilmtingimata arsti diagnoosi ega ravi. Sellisel juhul püsige kodus ja vältige kokkupuudet lähedastega kuni kehatemperatuuri normaliseerumise ja sümptomite kadumiseni.
Informeerige oma perearsti haigestumisest talle helistades. Teavitage teda ka oma seisundi halvenemisest.
Puhkus ja piisav vedeliku tarbimine on tähtsad. Palavikku ja lihasvalu võid ravida tavaliste apteegist retseptita saadavate ravimitega. Tavaliselt võtab paranemine aega nädala.
Ärge mingil juhul minge haigena tööle või kooli.
Informeerige haigestumisest oma lähedasi – eriti siis, kui elate üksi. Paluge, et nad võimalusel aeg-ajalt helistaks ja uuriks, kuidas teil läheb.
Raskele seisundile viitavate tunnuste ilmnemisel konsulteerige viivitamatult perearstiga. Kui temaga ei õnnestu kontakteeruda, helistage perearsti nõuandetelefonile 1220 või kiirabi kutsumiseks telefonil 112.
Lapse seisund on raske, kui:
tal on hingamisraskused;
tema nahk on sinakas või hall;
ta ei joo piisavalt;
ta oksendab tugevalt või sageli;
ta ei ärka ega reageeri millelegi;
ta on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada;
tema gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas.
Täiskasvanu seisund on raske, kui:
tal on hingamisraskused;
tal on valu või raskustunne rinnus;
tal on tekkinud äkiline peauimasus (pearinglus) ja segane olek;
tal esineb tugev ja pidev oksendamine;
gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas.
Püstijalu grippi põdev inimene võib levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Seepärast soovitab amet gripihooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõne sümptomi (köha, kurguvalu, nohu) korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.
Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.
