5. jaanuaril toimusid Gruusias erakorralised presidendivalimised, mida kutsuti jälgima parimad ja autoriteetseimad vaatlejad Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonist (OSCE), Euroopa Liidust ja mitmetest riikidest, sh. Eestist.
OSCE vaatlejaterühma juht, USA kongressi liige Alcee L. Hastings nimetas Gruusia valimisi õiglasteks ja demokraatlikeks. Tema arvamusega ühinesid kõik teised vaatlejad. Vastupidiselt sellele kinnitab aga Venemaa välisministeeriumi pressiteade omasoodu, et OSCE hinnang valimistele polnud adekvaatne ja jäi pealiskaudseks.
Valimiste eel ametist tagasi astunud president Mihhail (Mikheil) Saakashvili osutus võidukaks juba I voorus, olles kogunud esialgsetel andmetel ligi 52% häältest; opositsiooni põhikandidaadi Levan Gatshetshelidze „saagiks“ jäi vaid 24,5%. Valimistel osales 56,17% hääleõiguslikest Gruusia kodanikest.
Analüütikute hinnangul kuulutas Saakashvili valimised välja, rajades oma lootuse opositsiooni killustatusele. Samas selgus aga valimiste käigus ka presidendi enda toetuse tohutu langus.
Ehkki vaatlejad jäid valimistega üldjoontes rahule, korraldas opositsioon
kohe Tbilisis miitingu, kus Gatshetshiladze – ilmutamata vähimatki koostöövalmidust Saakashviliga – teatas: „Me kavatseme esitada keskvalimiskomisjonile hulga kaebusi valimistulemuste võltsimise kohta.“
Eesti president Toomas Hendrik Ilves helistas 6. jaanuaril M. Saakashvilile, õnnitles teda ja ütles: „Tunnustan Gruusia rahvast, kes valis poliitilisest kriisist väljumiseks demokraatlikult ausa ja läbipaistva tee.“
Saakashvili nõunik, Eesti ekspeaminister Mart Laar kirjutas internetiportaalis Delfi 6. jaanuaril ilmunud artiklis, et ehkki Gruusias tähistati jõule, polnud seal jõulurahu tunda, sest novembris vallandunud poliitiline kriis on Gruusiat tugevalt lõhestanud.
Laar analüüsib Gruusia poliitilist olukorda Eesti näite varal, nentides, et radikaalsetel ja edukatel reformidel on alati kõrge hind, mis ei väljendu mitte protestina uuenduste vastu, vaid tuntakse pahameelt nendega kaasas käiva valu pärast. Eriti puudutatud on need, kes reformide tulemusel on jäänud ilma oma töökohtadest või privileegidest. „Nende jaoks on president Saakashvili kurjuse kehastus, autoritaarne liider,“ kirjutab Laar, nähes ka Gruusia juhtide vigu, mis vääriksid analüüsimist, kuid selle asemel soovitab Laar tulevikku vaadata.
Valimistulemustest kibestunud Gatshetshiladze õhutusel algas 9. jaanuaril Gruusias protesti märgiks näljastreik. Ta nõudis ka esinemisvõimalust televisioonis otse-eetris ning valimiste II vooru korraldamist.
8. jaanuari Wall Street Journal (WSJ) iseloomustatakse Gruusia valimisi demokraatia triumfina. Samas meenutatakse aga Saakashvili resoluutset arveteõiendust opositsiooniga läinud novembris ning juhitakse tähelepanu valimisprotseduuri mõnedele rikkumistele.
Jah, 2003. aasta Rooside revolutsioon pole veel kaugeltki lõppenud – demokraatia astub alles oma esimesi arglikke samme ja president Saakashvilil seisab ees palju keerulisi probleeme.
Gruusia presidendivalimised
Arvamus
TRENDING
