Keskhariduslik koolisüsteem Läänemaal kui Petserimaa kõrval kõige vaesemas Eesti maakonnas pandi paika Eesti Vabadussõja keerises. Kooli asutamise ajaks loetakse 19. detsember 1918. Kool on kandnud mitmeid nimesid, kuid on praegu tuntud Haapsalu Gümnaasiumina.

Kuna Lääne maavalitsus polnud suuteline koolimaja ehitama, tehti seda 1927.a. riigi eelarvest saadud summadega. Valmis moodne ehitus 12 klassiruumi ja suure saaliga. Neljakorruseline hoone oli tol ajal üks paremaid koolimaju Eestis.

Kooli direktoriks oli asutamisest kuni Eesti okupeerimiseni nõukogude võimu poolt 1940.a. üleriiklikult tuntud Õpetajate Koja esimees Anton Üksti, kellele tehti mitmeid pakkumisi Haapsalust mujale tasuvamale kohale asumiseks, kuid ta loobus neist oma armastatud õppeasutuse kasuks. Rahvuslikult meelestatud koolimees vallandati 1940.a. ning küüditati aasta hiljem koos perega Siberisse, kus lasti maha 1942.a. veebruarikuus.

Haapsalu Gümnaasium või selle eelkäija Läänemaa Ühisgümnaasium andis lõpetajate hulgas vabariigi lõpuaastail mitmeid ajakirjanikke, kellest mõned pääsesid okupatsioonihaardest ning jätkasid tööd oma kutsealal võõrsil.

Haapsalu Gümnaasiumi 85. aastapäeva tähistatakse kodulinnas 20. detsembril mitmesuguste üritustega, nagu jutustas Torontos 12. detsembril peetud kooli vilistlaste ja endiste õpilaste kokkutulekul selle korraldaja Asta Kaups, kelle mugavas kodus on kajakate (kajakas on Haapsalu ja ka kooli sümbol) linna haridusliku õppeasutuse minevikku meenutatud juba aastaid.

Vaatamata Haapsalu endiste koolipoiste ja -tüdrukute ridade hõrenemisele Kanadas surmajuhtumite ja haiguste tõttu püütakse siiski hoida kooli vaimu välismaal niikaua kui võimalik. Rõõmustatakse, et koolil on kodumaal järeltulija ja et kooli vanust loetakse Vabadussõja päevist.

Asta Kaups koos abikaasa Peetriga serveerisid lõunaeine. Kuna mõlemad on tuntud laulu- ja muusikainimesed, Peeter lisaks veel kunstnik, siis oli loomulik, et jõulueelse aja tõttu kõlasid külaliste suust aastaajakohased laulud pererahva juhtimisel.

Märkmed: