Kogu Eestit on hõlvanud ÜRO poolt pealesurutud Globaalse rändepakti poolt- ja vastuolemise arutelud. Pakt hõlmab 34 lehekülge A4 formaadis üksikasjalisi sät-teid, mis meie väga asjatundliku välisministri kinnitusel Eestit millekski ei kohusta, kuid mis tuleks allkirjastada lihtsalt sellepärast, et selle koostamiseks väga palju aega kulutati. ÜRO kinnitab, et praegu on maailmas 258 mil-jonit inimest huupi rändamas ja see arv saab hoogsalt hakata kasvama, kui Pakt on liikmesriikide poolt vastu võetud. Eestis ei ole Paktis määratut ei riigikogu, valitsus ega peavoolu meedia vajaliku põhjalikkusega analüüsinud. Aga Eesti välisministrid on siiani meisterlikult osanud sõnastada ja lugeda imaginaarsed lepingud Eesti suveräänsust kaitsvaks. Rahval pole ju vaja seda vaeva näha.
Pakti Eesti-poolne allkirjastamine, isegi koos kohus-tuste tekkimist eitava selgitusega, võimaldab Venemaa Föderatsioonil Eestisse saata suurel hulgal kõiki, kes Venemaalt või Venemaa kaudu tahavad Eestisse tulla. Eesti ei saa ilmselt füüsiliselt sellist Eestisse rännet takistada, kui Eesti on pakti olemasolu allkirjaga kinnitanud. Sissetulevat massi ei saa peatada NATO abiga, sest nemad tulevad appi ainult sõja korral. Euroopa Liidu arvates on pakt aga põhimõtteliselt Eestile ja Euroopale kasulik.
Eesti olukorda ja ohte hinnata mõistev EKRE peab rändepakti allkirjastamist Eestile ülimalt ohtlikuks. Kuigi eestlased üldiselt ei tõtta tänavatele oma tõekspidamisi demonstreerima, otsustas EKRE 21.11.18 korraldada pakti allkirjastamise vastase, põhiseaduses lubatud avaliku meeleavalduse. Ilmselt hästi läbimõeldud kava kohaselt tulid mõned sotside esindajad eesotsas Euroopa Liidu kõrgema ametniku Indrek Tarandiga meeleavaldust nurjama. Korraldaja palus sõna soovinud Tarandil oodata oma järjekorda, kuid seda sotside kava ette ei näinud. Tarand asus kohe Martin Helmelt mikrofoni vägisi endale võtma. Algatatud segadus võis õigustatult EKRE poolda-jaid häirida ning Tarand pidi kogema, et tema pöördumist keegi kuulata ei taha.
Mina meeleavaldusel ei saanud olla ja seega ma üksikasju ei tea, kuid ilmselt ürituse turvaja eemaldas Tarandi ja meeleavaldus sai rahulikult jätkuda. Rändepakti vastaseid oli korraldajate hinnangul tuhande ringis. Ägedalt asus peavoolu meedia süüdistama EKRE-t, et see Tarandil ei lubanud avakõnelejana rääkida. Tarandi käitumises peavoolu meedia midagi halvustavat ei suutnud leida kõik oli ju kulgenud sotside kava ja oluliste põhimõtete kohaselt.
Eriliselt üllatav oli president Kaljulaidi avaldus sotsiaalmeedias: «Iga poliitik, kes suudab inimesi enda järel koondada, jagab ka vastutust nende inimeste eest, kes tema järel tulevad.» Ta lisas, et selles olukorras on iga antud jalahoobi, vihkamisele kutsuva plakati või tapmisähvarduse eest kaasvastutaja ka poliitik, kelle kutsel on kogunetud. «Kes seda vastutust ei tunne, ei sobi rahva ees minema.»
Põhiseaduse §47 lubab „kõigil ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada.“ Demokraatlikus ühiskonnas korraldatakse küllaltki tihti meeleavaldusi ühe või teise ettevõtmise toetamiseks või takistamiseks. Meeleavaldusele kutsuja ei saa mitte mingil viisil tagada, mida keegi kohale tulijaist kavatseb sõnades ja/või tegudes väljendada. Meeleavaldusele tulijate peas olevate mõtete lugemist ei saa küll mitte kuidagi „rahva ees minejalt“ õigustatult nõuda. Ükskõik milliseid ühiskondliku korra rikkumisi meeleavaldusel ka ei juhtuks, on juhtunu hindamine, segaduse kõrvaldamine ning segaduse tekitaja karistamine korrakaitse ülesanne. Vabariigi Presidendil oleks olnud igati väga kohatu asuda politsei kordniku tööd tegema. EKRE-t provotseerima tulnud Tarandit jalahoopide saajana haletsedes jõudis pr president kahjuks siiski näidata, et ta ei kasuta oma võimu pühaliku ametivande kohaselt „õiglaselt ja erapooletult“. Presidendi sotsiaalmeedias avaldatu on selgelt EKRE-t halvustada püüdev ning Tarandi „kannatusi“ haletsev. Vaevalt proua president teadis avalduse kirjutamisel mitu jalahoopi Tarandile anti või kas tegu oli hoobi, hoopide või müksamisega. EKRE poolt kutsute meelest oli Tarand ilmselge ürituse nurjaja. Seega ei saa proua presidendi avaldust pidada õiglaseks ja erapooletuks.
