Ju õhus lõõrib lõolind
Oh tule, arm, ma ootan sind
Meil pühad on ju alganud
Ja munad ammu keedetud
Kui wibid sa siis ilma jaed
Ning leiad eest mu tühjad käed
(tundmatu luuletaja, 20. sajandi algus Eestis)
Siis, kui kevad jõuab ligi,
Päike taeval särab üha,
Ja kui viimaks ometigi
Tuleb palmipuudepüha,
Siis peab meelitama kanu,
Noori tibusid ja vanu,
Et ei oleks pesa tühi
Vastu kalleid munapühi.
(rahavaluule)
Taevast ja unest, merest ja maast.
Sündis Muna. Sääl sees.
Koos on äratundmise tiivad.
(Doris Kareva, 2019)
