Pühad mälestavad Jeesus Kristuse surnuist ülestõusmist pärast ristilöömist roomlaste poolt Kolgata mäel. See on Jeesuse Kristuse kannatuse mälestamise kulminatsioon, millele eelneb 40-päevane paastu-, palve- ja patukahetsusperiood.
Levinuimaks pühadega seotud tavaks Euroopa maades ja ka Eestis on olnud munade värvimine, nende kinkimine ja söömine. Nendel pühadel on olnud sajandite vältel palju vabas õhus pidutsemist ja ringiliikumist. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses käisid noormehed külapidi mune korjamas, samuti ristilapsed ristivanematelt neid saamas. Muutus tavas toimus noorte leeris käimise järel, sest sellest ajast alates pidid hoopis ristilapsed ristivanematele mune kinkima.
Ülestõusmispühad on tänapäeval tugevalt kommertsialiseerunud, mistõttu sageli kõneldakse neist kui munadepühadest, pööramata nende kristlikule taustale erilist tähelepanu.
Ülestõusmispühade ehk munadepühadega seostub komme värvida mune, neid üksteisele kinkida ja koksida – võidab see, kelle muna jääb terveks. Munade värvimise tava päritolu kohta on erinevaid seletusi, täpne algus on teadmata. Ilmselt seostub see paastu lõppemise ja viljakusmaagiaga.
Lastele räägitakse lihavõttepühade ajal lihavõttejänesest, kes peidab öösel majja või aeda mune või maiustusi. Jänes on uue elu sümbol, sest ta poegib väga sageli ja arvukalt.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
