Üritus oli hästi organiseeritud. Kohe esiukse juures olid laua taga istuvad sõbralikud daamid ülimalt abivalmis pakkumas mitmesuguseid võimalusi oma kukru kergendamiseks – ikka ja ainult selleks, et Seedrioru laste suvekodu tegevust toetada. Pakuti pileteid nii baari kui loterii jaoks. Veini- ja õllebaar paiknes tagapool, vaiksel oksjonil välja loositavad võidud uhkeldasid pikal laual otse silma all ning aina peibutasid pakkuma. Hulk külastajaid istus juba laudades ning uusi kerkis pidevalt ukseavasse.
Jack McFaddeni instrumentaaltrio oli juba „positsioonidel ja laskevalmis“, kui lubatakse end advendiajal militaristlikult väljendada. Peagi paigutas end nende lähedusse koor ja kavalise osa juhendaja dirigent Norman Reintamm tõstis mikrofoni. Kava oli vaheldusrikas ja huvitav. Koor ja trio esitasid jõulumuusikat küll vaheldumisi, küll ühiselt. Ka publikul ei lubatud passiivseks jääda, vaid nad tõmmati ühislauluga kaasa. Ühislaulud olid valitud nii, et neid võis laulda kas eesti või inglise keeles.
Laulude vahele esitas Norman Reintamm mitmesuguseid jõulumälestusi nii eelmisest sajandivahetusest, lähiminevikust oma Eestis veedetud ajast ning otse tänapäevast. Ladus heietus – peamiselt ingliskeelne – lõi sobiva tausta ning tutvustas muulastele eesti jõulutavasid. Kooriliikmetest Toomas Eichenbaum kandis ette Robert Frosti talveluuletuse nii originaalkeeles kui enda tõlgituna eesti keeles. Olavi Kelle esitas ühe soololaulu kitarri saatel.
Talgute korras valmistatud verivorstid koos teise eestipäraste lisanditega ootasid toidulaual. Enne einetama asumist loeti kooriliikme Tõnu Tõsise eestvõtmisel suvekodu söögipalve „Oh armas Jeesus tule ja meile võõraks ole“.
Koori meeldiv kõla kõrvus ja õnnestunud üritusest rõõm südames, asusime saabuvas hämaruses koduteele.