Pühapäeval, 7. septembril oli Hamiltoni kogudusel ette nähtud väljasõit Cambridge’isse Coverdale’i tallu, kus juba aastaid on jumalateenistust peetud, sest koht on imekaunis ja pererahvas vastutulelik. Kahjuks polnud ilmataat meie plaanidega nõus, sest hommikul oli kõva vihmasadu.

Kuna polnud ette nähtud „tagavaraplaani“, otsustati siiski välja sõita, sest kohapeal oli varikatus, mille all oli võimalik üritus läbi viia, pealegi olid kavas ka ühe noore ilmakodaniku ristsed.

Esimestele kohalejõudnutele (koguduse nõukogu esimees abikaasaga) paistis olukord kaunis troostitu, sest vihma sadas päris tugevasti, kuid pikkamööda saabus ikka rohkem autosid koguduse liikmetega ja teenistuse alguseks oli kohal üle 50 inimese, kaasa arvatud ristitava perekond ja sõbrad.

Jumalateenistuse käigus, kus teenis praost Hannes Aasa ja organist Kara-Lis Coverdale, rääkis õpetaja ristimise tähtsusest, sest sellega pühendatakse laps Jumalariigile. Ristiti Daylan Jack Sylva, Erica (Petraska) ja Jonathan Sylva poeg. Ristimistalitus viidi läbi tehisjärve kaldal, kus ristimisvesi ammutati otse järvest. Ja ikka sadas vihma. Nüüd aga juba natuke vaiksemalt.

Peale jumalateenistust asuti keha kinnitama, mille ettevalmistuses olid tegevuses peremees ja perepoeg, kuna koguduse oma „kokk“ oli eelmisel päeval saanud seljavigastuse ning polnud võimeline oma ülesandeid täitma. Koguduse daamide poolt oli hoolitsetud lisandite eest, mis kuulusid hamburgeride ja praevorstide juurde. Samuti ka kohvikõrvase eest. Juba kehakinnituse ajal hakkas ilm selginema ja päike tuli pilve tagant välja. Ka soojakraadid tõusid niipalju, et noortel tuli tahtmine järvemõnusid proovida ja seda nad ka tegid. Eriti meeldis neile kasutada „köisraudteed“, mis on üle järve tõmmatud tross, mille peal on rullikud; nööri küljest parajal ajal lahti lastes sai end järve kukutada. Sel aastal oli vesi eriti kõrge pidevate vihmasadude tõttu, nii et noortel oli nalja palju. Peale koristustöid hakati pikkamööda koduteele asuma.

Seekordse väljasõidu tegi eriti meeldejäävaks asjaolu, et see on vist siin esmakordne, kui ristimistalitus peeti vabas õhus ja loodusest võetud ristimisveega.

Nagu meie vanasõna ütleb: „Lõpp hea, kõik hea“, nii võib ka seda väljasõitu iseloomustada. Kuigi algul oli olukord nukravõitu, parenes tuju ilma selginedes ja kui lahkuti, oligi kurb algus unustatud.

Märkmed: