Hamiltoni kogudused tähistasid oma kiriku 100. juubelit
Kirik, millest me räägime, kuulub tegelikult läti kogudusele, eesti kogudus on seal allüürnik. Kuidas see nii juhtus, nõuab natukene ajaloolist selgitust.
Kiriku ehitas Trinity English Lutheran kogudus, alustades sellega 1909.a., kirik valmis aastal 1910. 1951.a., kui loodi Esimene Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kogudus Hamiltonis, saadi kiriku omanikult luba seal oma jumalateenistusi ja pühapäevakooli pidada. Kui aastal 1956 läks Trinity kogudus laiali kolmeks osaks — Faith, Grace ja Transfiguration — võttis Kanada Sinod selle oma hooldusesse, lubades eestlastel ja lätlastel seda edasi kasutada. Samuti pidasid seal jumalateenistusi Faith ja Grace, kuni nende omad pühakojad valmisid.
Aastal 1958 ostis läti kogudus selle kiriku sinodilt, kuna eestlased ei saanud selles tehingus omavahel kokkuleppele. Nii jäi eesti kogudus edasi allüürnikuks kuni tänapäevani, olles sõbralikus koostöövaimus peremeeskogudusega.
Orginaalne ehitis on palju muutunud alates algplaanidest, millega oli võimalik tutvuda välja pandud plaanide ja fotode põhjal. Jumalateenistus peeti 24. oktoobril mõlema koguduse osavõtul, kus peakorraldaja oli läti kogudus.
Juubeli tähistamine algas juba päeval kell 2, kui serveeriti barbeque’l praetud vorste. Jumalateenistus algas kell 4, millest osavõtjaid oli terve kirikutäis. Teenistus algas vaimulike protsessiooniga, millest võtsid osa Ivars Gaide, Hannes Aasa, Loretta Jaunzarins, Rasma Gaune, Biruta Kwapisinski ja Anita Gaide, nende hulgas sinodi esindaja õpetaja dr. Mark Harris, kes pidas ka jutluse. Muusikalises osas olid tegevad kaks organisti, lätlased Janis Grinvalds ja Anita Gaide. Pühakirja lugesid endised Trinity koguduse liikmed Patricia Stephens ja Leanne Hoelke.
Esines läti trio koosseisus Zinta Darkevics, Eva Tentre ja Kalvis Ausins, viimane neist ka sooloosaga. Eestlaste muusikaline osa oli Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoorilt, kes esitas kaks pala: Ülo Vinteri „Laul Põhjamaast“ ja Peep Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole“, juhatas Norman Reintamm. Jumalateenistus lõpetati luterliku hümniga. „Üks kindel linn ja varjupaik“ ja õpetajate lahkumisega. Allsaalis ootas ees rikkalik kohvilaud, millele olid ka eesti koguduse naisringi liikmed oma osa andnud. See oli üks meeldejääv sündmus.
