Päikesepaisteline ilm oli meelitanud arvukalt kaasmaalasi 24. veebruaril lilledega kaunistatud pühakotta vabariigi aastapäeva pidulikule jumalateenistusele. Eriti rõõmustas nooremate osavõtt, palveliste seas olid koos isegi mõne pere kolm generatsiooni.
Organist oli Eva Rammo ja muusikalist külakosti tõid neiud Torontost — klarnetil Anneliis Tõsine, keda saatis klaveril Anny Le. Liturgia lõpus esitasid nad T. Dunhell'i „Phantasie Suit — Allegretto Gracioso“ ja õnnistamise lõpus B. Marcello „Sonata in C-allegro“. Õp. Hannes Aasa jutluse aluseks olid Matt. 4. ptk. salmid, millest lähtuvalt ta vaatles inimese suhteid Jumalaga.
Maailmas on palju kiusatusi, teeme ju vahet õige ning vale vahel, kuid sageli ei pea me neist põhimõtetest kinni. Palume Jumalalt abi eesti rahvale; käigem teerajal, mis viib meid rahusse. Langenuid mälestati lauluga „Õnnista, Looja Vaim“. Õpetaja tänas tublisid noori esinejaid, kes eelmisel nädalal Kiwanis võistlusel võitsid kuldmedalid.
Jumalateenistuse järel koguneti alla saali. Aktus algas Kanada hümniga, teadustajaks oli Krista Eichenbaum.
Avasõnas märkis koguduse nõukogu esimees Ivar Rammo, et see aktus on siinsete organisatsioonide ühine ettevõtmine ning ütles tänusõnu korraldajatele ja abilistele. Ta kutsus avaldama tänu meie vabadusvõitlejaile, kes võitsid Eestile vabaduse 84 aasta eest. Ka II maailmasõjas läksid eesti sõdurid tulle ida poolt tulnud põlisvaenlase vastu. Oldi sunnitud kandma võõraid mundreid, kuid eesmärgiks oli võidelda Eesti vabaduse eest. Sõda nõudis kümneid tuhandeid ohvreid, kuid, tänu Jumalale, Eesti on jälle vaba. 11 a. jooksul on olnud edusamme, kuid puudusi on veel palju. Hr. Rammo puudutas veel Moskva hiljutisi ultimatiivseid nõudeid Eestile ja mitmeid aspekte seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu ja NATOsse.
Langenuid mälestades toonitas H.E.V.Ü. liige Endel Lindaja, et me ei tohi unustada neid, kes andsid oma elu eestlaste vabaduse nimel. Eesti meeste vaprus, enesekindlus ja tahe anda endast kõik oma kodu ja maa kaitseks on olnud meie tugevuseks. On tulnud võidelda võõrastes mundrites arusaamatute eesmärkide nimel. Sama juhtus ka II maailmasõjas, kuid eesti mehel oli kindel siht kaitsta kodumaad punaarmee vastu. Meile teadmata olid Balti riigid juba müüdud Stalini terrorirezhiimile. Paljud jätkasid võitlust metsavendadena vene okupatsiooni vastu kodumaal. Langenute, küüditatute ja mõrvatute mälestuseks tõusti vaikseks palveks.
Aktusekõnelejaks oli Ylo-Mark Saar, kes on olnud 12 aastat Soomeposte Klubi esimees ja keda tutvustas HESi esinaine Merike Koger.
Kõneleja mainis, et 10 aastat oleme pühitsenud Eesti Vabariigi aastapäeva kui sünnipäeva. Võime tunda uhkust ja heameelt Eesti saavutuste ning peatse liitumise üle Lääne-Euroopaga ning tunnustada seejuures noori, kes on Eesti nime tutvustanud olümpiatel. Kõneleja rõhutas, et muudatus nõukogude orjusest iseseisvusesse on olnud tohutu samm. Selle orjuse pärandus on masendav, kuid rahvas võitleb edasi. See aeganõudev ja ennastsalgav pingutus on nüüd juba noorema generatsiooni õlgadel.
Väliseestlastena pühitseme EV 84. sünnipäeva, tundes, et meie rahvustunne ja armastus oma sünnimaa vastu on sügav ja piiritu. Oleme selle tunde omandanud noorusaastatel. Kõneleja meenutas muuhulgas Vabadussõja mälestussamba avamist 1933.a. Järvamaal, Müüsleri külas — kohas, kus oli peatatud vene vägede pealetung. Langenuid oli palju, kuid meie maa vabastati tänu sügavalt juurdunud rahvustundele.
Nõukogu võimu toetajad lasksid 1946.a. samba õhku ja tasandasid platsi. Kuid vabaduse tuli jäi hõõguma. Varsti pärast Hirvepargi meeleavaldust ilmus „Järva Teatajas“ lugu Müüsleri külas mälestusmärgist ja kohalike inimeste kavatsusest seda uuesti üles ehitada. Seda ka tehti 1989.a.
Maarjamaa saatus on eesti noorte kätes. „Soovime Eesti riigile õnne, energiat ja edu. Andku Looja neile õnnistust, tarka meelt meie rahva kestvaks vabaduseks ning edukaks tulevikuks!“ lõpetas kõneleja oma sisuka ja huvitava ettekande.
Tervitused Kitcheneri, Londoni ja St. Catharines'i Eesti Seltsidelt luges ette teadustaja K. Eichenbaum. Tublidele noortele andis stipendiumid üle HESi esinaine M. Koger. HESi stipendiaat Krista Zutis tänas kenasti talle osutatud au ja tähelepanu eest. HEV Ühingu stipendiumi andis üle esimees A. Jurs Toomas Aasale ja HE Pensionäride Klubi stipendiaadiks sai Brian Buss. Kava jätkus mitme kandlelooga Tiit Kaolt, kellelt nõuti lisapalagi.
Lõppsõnas tänas M. Koger esinejaid lilledega, samuti kaasaaitajaid ja kohalviibinuid. Tänu kuulus ka peakokk Evi Pertensile abilistega maistva lõuna eest. Aktus lõpetati Eesti hümniga.
Hamiltonis tähistati Eesti Vabariigi 84. aastapäeva
Eestlased Kanadas | 12 Mar 2002 | EWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
