Lauri sõnul tuleb sellisel juhul nii Eesti majandusel kui ka elanikel üle elada majanduskriis, mis ilmselt osutub raskemaks 1998. aasta Vene kriisi järgsest ajast.
"Kohe pärast "ei"-d hakkavad tõusma laenuintressid ning seiskuvad ka juba käimasolevad investeerimisprojektid alates teede-ehitusest ja lõpetades elamuehitusega," kirjutab Lauri homse Postimehe arvamusküljel.
"Hulk inimesi jääb inimesi tööta, teiseks muutuvad ka pikaajalised arenguväljavaated kehvemaks," kirjutab Lauri.
Lauri hinnangul aheneb ka avansina saadud ligipääs ELi turule, mistõttu väheneb ka Eesti eksport. Samal ajal tuleb Eesti ettevõtjail oluliselt enam oma koduturul hakata konkureerima EList (s.t ka Lätist-Leedust) tuleva odava impordiga.
"Kõige suuremasse hätta satuvad ilmselt Eesti toiduainetetööstused ja põllumehed," leiab Lauri. "Arvata, et USA või Venemaa kiiresti Eestiga mingi soodsa kaubandusleppe sõlmib, on pehmelt öeldes naiivsus."
Analüütiku hinnangul võib aasta pärast "ei"-d rahvahääletusel olla ekspordi ja investeerimise vähenemise tõttu töötuid 5000-7000 võrra enam kui praegu, pankrotti on läinud arvukalt koduturul kaupu müüvaid ettevõtteid, palk ja pension on umbes 700-1000 krooni võrra madalam, maksutase aga praegusestki kõrgem.