Hannes Hanso. (Foto: Postimees/Scanpix)
Eile 14:20 Uuendatud Täna
Rubriik: Eesti
http://uudised.err.ee/v/eesti/...

Kaitseminister Hannes Hanso sõnul kavatseb valitsus lähikuudel arutleda, kas kaitseväelaste eripensionid tuleks kaotada. Sel nädalal tuleb teema käsitlusele kaitseministeeriumis, mil võetakse asjas esmane seisukoht.

Riigikontroll soovitas 2014. aasta veebruaris ehk enam kui kahe aasta eest kaotada kaitseväelaste eripensionid.

"Vajaduse korral asendada osa ametialade puhul pensioni eriskeemid tõhusate isikukaitsevahenditega, pakkuda rehabilitatsiooniteenuseid, kompenseerida suurema palgaga vms ning pakkuda karjääri lõpufaasis võimalust osaleda töötamise kõrval riiklikus täiendus- ja ümberõppes," märkis riigikontroll tollal.

Hannes Hanso sõnul on pensionide kaotamise lõplik otsus valitsusel ning see sõltub koalitsiooni ühisest seisukohast.

"Praegu ei ole minu laual ettepanekut eripensionide kaotamiseks," märkis kaitseminister Vikerraadio saates "Uudis+". Küll aga, lisas ta, toimub kaitseministeeriumis selle nädala lõpus teema arutlus.

Varaseimalt märtsis peaks Hanso hinnangul arutelu hoo sisse saama ka valitsuses.

Eripensionide teema on kirjas ka valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2015 kuni 2019. Seal seisab, et märtsis 2016 peaks valitsusse jõudma eripensionite analüüs ning ettepanekud. Lisaks kaitseväelastele arutatakse ka politseinike ja prokuröride eripensionite üle.

"Ei ole õigustatud, et ma praegu ütleks välja isikliku seisukoha või lubaks midagi - see on puhas kõrgema poliitilise tasandi ehk koalitsiooni otsus, kuidas ja millal selle teemaga edasi liikuda," ei soostunud Hanso isiklikku arvamust avaldama. Pensionide küsimuses on Hanso kaasvastutaja, teema läbitöötamise eest vastutab eelkõige sotsiaalkaitseminister.

"Inimestele, kes on lepingulised kaitseväe töötajad, jääb kehtima praegune olukord. Nad on oma eripensionid välja teeninud ja neid nad tulevikus saavad," sõnas Hanso.

Intervjuu Hannes Hansoga Vikerraadio saates "Uudis+":

Artiklit on 17.03.2016 kell 15.57 täiendatud järgmiste lausetega:

* Eripensionide teema on kirjas ka valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2015 kuni 2019. Seal seisab, et märtsis 2016 peaks valitsusse jõudma eripensionite analüüs ning ettepanekud. Lisaks kaitseväelastele arutatakse ka politseinike ja prokuröride eripensionite üle.

* Pensionide küsimuses on Hanso kaasvastutaja, teema läbitöötamise eest vastutab eelkõige sotsiaalkaitseminister.
Kaitseväelase pension

Sotsiaalkindlustusameti andmeil on vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele kaitseväelase, reservväelase, eruväelase ja tema perekonnaliikme pensioni liigid:

1) tegevteenistuspension;

2) töövõimetuspension;

3) toitjakaotuspension.

Tegevteenistuspension

Isikul kellel on vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž, tekib 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile, mille suurus on 50 protsenti tema pensioni suuruse arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest.

Töövõimetuspension

Isikul, kes on täielikult või osaliselt kaotanud töövõime teenistusülesannete täitmise tõttu, tekib õigus töövõimetuspensionile.

Töövõimetuspensioni suuruse arvutamise aluseks on:

Statistikaameti avaldatud pooleteistkordne keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates töövõimetuspension määrati.

Töövõimetuspensioni suuruseks on:
1) täieliku töövõimetuse korral töövõime kaotusel 100 protsenti – 80 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summast;

2) osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel 50–90 protsenti – 60 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summast;

3) osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel 10–40 protsenti – 40 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summast.

Tegevteenistuses olnud isikul, kellel on töövõimetuks tuvastamise päevaks tegevteenistuspensioni määramiseks nõutav tegevteenistusstaaž, määratakse tema soovil töövõimetuspension tegevteenistuspensioni suuruses.

Toitjakaotuspension

Kaitseväelase teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise korral on õigus toitjakaotuspensionile tema ülalpidamisel olnud järgmistel perekonnaliikmetel:

1) laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 18-aastane või sellest east vanem, kui ta on tunnistatud töövõimetuks enne 18-aastaseks saamist;

2) laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 24-aastane või sellest east vanem, kui ta õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või täiskoormusega või on meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või on ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane ja ta on töövõimetuks tunnistatud enne 24-aastaseks saamist;

3) vanaduspensionieas või püsivalt töövõimetu vanem või lesk, kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt viis aastat;

4) lahutatud abikaasa, kui ta jõudis vanaduspensioniikka või tunnistati püsivalt töövõimetuks enne abielu lahutamist;

5) üks vanematest, lesk või eestkostja, kes ei tööta ning kasvatab toitja alla 18-aastaseid lapsi, vendi, õdesid või lapselapsi oma perekonnas.

Märkmed: