Olen viimase neljakümne kolme aasta jooksul käinud igasugustes laagrites Kotkajärvel - salgalaagrist maailmalaagrini. Üks meeldivamaid oli kindlasti Kotkajärve ainukene rahvusvaheline skaudi-gaidi-laager, nimega Harmony 1977.

Osavõtjad olid kõik Kanadast, aga erinevat päritolu. Oli 10 salka 14- ja15-aastaseid gaide, skaute ja 16 juhti. Laagrijuhiks oli Leo Puurits, gaidlaagrijuhiks Reet Marley ja skautlaagrijuhiks Martin Jõgi, laagri vaimulikkudeks Andres Taul ja poola katoliku preester Wladek Karciarz, laagripolitseiks Arvi Tinits ja kokkadeks Endla ja Marju Komi. Osavõtvad rahvusgrupid olid eesti, läti, leedu, poola, ukraina ja kanada.

Igal rahvusgrupil oli võimalus läbi viia ühe päeva tegevuskava, kuhu sisse põimiti sporti, rahvatantsu, rahvakombeid, käsitööd ja ajalugu. Igal päeval valmistati ka erinevate rahvuste lemmiklõunat. Laagri tegevus oli väga intensiivne. Kõik võtsid suure huviga kõigest osa. Tegevus toimus segasalkades, nii et oli võimalus uusi sõprussidemeid luua.

Eriti meeldivaks kujunesid lõkkeõhtud. Avalõkke süütamiseks sõudsid kuus vormis skauti kanuudega saunasillast ujumissillani. Igas kanuus oli ka vormis gaid põleva tõrvikuga, millega süüdati lõke. See ilus pilt jäi vist kõigile meelde. Ei unune ka see, kui üks läti skaut astus sillast mööda vette.

Nagu laagris alati, sai palju laulda. Alguses oli raske, kuna kõik oskasime erinevaid laule. Aga igal hommikul toimus hoogne laulutund, kus iga rahvus õpetas mitu uut laulu. Toimusid ka huvitavad jumalateenistused. Jällegi leidsime, et igal grupil olid erinevad kombed. Kuigi alguses oli raske, saime ilusasti kokkuleppele. Kolmapäeva kesköö kirik oli kõigile arusaadav ja südamelähedane.

Toimus ka üleöömatk. Tee oli väga keeruline ja pikk, läbi soode ja üle kopratammide. Mitmed salgad eksisid ja jõudsid vaevalt pimedaks kohale. Ootas soe toit ja saun. Öösel magati väljas ja kuna taevas oli selge ja öö soe, ei ehitatud mingeid varjupaiku. Kui kõik magasid, tuli tugev vihmasadu, mis kestis terve järgmise päeva. Aga siiski ei rikkunud see kellegi tuju. Magamiskotid viidi Huntsville kuivatada ja tegevus läks edasi.

Reedel oli omavalikupäev, milleks valiti neljapäeval juhtkogu. Toimus huvitav metsamäng ja oli muidugi palju vaba aega. Päeva kõrgpunktiks olid pulmad, kus poola preester laulatas ühe läti skaudi ja kaks eesti gaidi. Pulmapeoks oli maitsev ukraina toit.

Laagriga jäid kõik rahule. Erirahvustest juhid töötasid hästi koos ilma arusaamatusteta. Kõik olid väga vaimustatud eesti saunast. Sai õpitud palju uut iga rahva kohta ja palju uusi laule. Igaüks leidis ka endale uusi sõpru, kaasa arvatud Martin Jõgi ja leedu gaidjuht Brigita Paliulis, kelle kolm last käisid sellel aastal Vana-Andrese leeris. Laagri lõpetamisel lauldi pisarsilmi koos „I Want To Linger a Little Longer“. Kõigi soov sellel ajal oli, et niisuguseid laagreid peaks rohkem olema, aga millegipärast on see jäänud ainukeseks.

Märkmed: