Härrassots Ossinovski nimetab tõelist eesti meest, kes muretseb iseolemise pärast, idioodiks?
18/05/2016

http://uueduudised.ee/harrasso...

Oligarhi poeg ja härrassots Jevgeni Ossinovski pillub sotside parteiajalehes Eesti Päevalehes 18. mail ilmunud kõnes tuld ja tõrva rahvuskonservatiivide suunas, sõimates neid idiootideks ja nende ideed Eestist kui rahvusriigist totraks ja väärastunud utoopiaks.

Raske on uskuda, et tegu on Eesti Vabariigi ministriga, sest selline suupruukimine väljendab pigem inimese mõtteid, kes Eesti Vabariiki väga ei armasta.

Ossinovski ilmselt ei mõista, et Eesti Vabariik ei võidelnud end 1991. aastal vabaks teps mitte selleks, et lasta endale taas pähe istuda ükskõik kas Venemaal või Aafrikast ja Lähis-Idast siia head elu otsima saabuvatel hõimurahvastel. Vaatamata sellele, et Eesti ja ka Läti on Euroopas pagulaste osas esirinnas oma 30 ja 40% (ÜRO on tunnistanud kõik halli passi omanikud pagulasteks), võtame endale ikkagi pagulasi Iraagist, Süüriast, Eritreast jne vabatahtlikult juurde. Aga härra Ossinovski pole sellega rahul. Tema ja teiste sotside meelest peaks Eestist saama ilmselt uus segarahvastikuga maailmariik nagu USA, Prantsusmaa, Inglismaa, Belgia, Saksamaa või nüüd juba ka Rootsi. Ja mis sellest siis halba on, küsiks Ossinovski? Tema jaoks ilmselt ei olekski, aga rahvuskonservatiivide jaoks tähendaks Eesti kadumine ilmselt ühe osa meie eksistentsi ja elu mõtte kadu. Aga Ossinovskit ei murjenda selline väike mure nagu iseseisev Eesti riik ja niiviisi saaks ju olla meelepärane ka Venemaale või multikultistunud Lääne-Euroopale.

Ossinovski eksib ka selle elementaarse asja vastu, et hakkab võrdlema üksikisiku käekäiku ühiskonna omaga. Haritud inimene nii ei tee, rahvuskonservatiivsed ideed on mõeldud Eesti kui terviku kaitseks, mitte selleks et kimbutada mingit konkreetset inimest, kes legaalselt siia on saabunud, olgu kas abiellumise teel või töö ja õpiloaga. Ossinovski toob näiteid ööklubist. Toodud näited on tobedad, sest napsitanud peaga inimene võib halvasti öelda mitte ainult võõrapärase välimusega inimesele, vaid ka tõelisele eesti mehele. Ja kümne aasta kohta on kaks juhtumit ikka vägagi marginaalne arv ja selle põhjalt saab üldistusi teha vaid väga rumal inimene või vastupidi tahtlik sildikleepija.

Rahvuskonservatiivid kohtlevadki kõiki rahvaid võrdselt, kuid neid kes tulevad siia hea elu peale olesklema nagu põhimass Euroopasse voolanud immigrante, nad ei tolereeri. Endalgi meil siin elab üks viiendik inimesi vaesuses, liiati suudame nuumata siia saabunud masse. Väga paljud eestlased on maailmas ringi rännanud ja ka rahvuskonservatiividel on teisest rahvusest ja rassist tuttavad ning sõbrad. Maailm ei ole isoleeritud paik, kuid me ei too oma hindust või iraanlasest sõpra iga hinna eest oma kotta, nagu me ei trügi nendegi omasse. Ossinovski ei tee ilmselgelt vahet massil ja üksikisikul, kodumaal, tolerantsusel ja rahvuslikul alalhoiul. Eestit ta samuti kaitsta ei kavatse vastupidi, pigem sõimab Eestit kaitsvaid inimesi korrates imporditud populistlikke, sisutühje ja imalaid sotsiaaldemokraatlikke loosungeid.

Võib-olla on Ossinovskil seda “sissesõitnu pojana” (J. Ligi) raske taibata, kuid ka eestlastel on olemas oma rahvuslik uhkus. Ka tõelistel eesti meestel ja naistel, eesti inimestel on oma uhkus. Ei maksa sellel talluda oma sallimatu sotsialistliku vihakõnega rahvuslaste ja konservatiivide suhtes. Sotside reitingut see küll ei tõsta, pigem langetab.

Ja siis too enese esitlemine vähemuste, naiste- ja homode kaitsjana. Nimetades rahvuskonservatiive hulludeks ehk inimesteks, kes käivad oma teed, unustab Ossinovski selle, et ta ise ja kõik sotsid viivad ellu üsnagi hullupoolse sotsiaalfilosoofi Herbert Marcuse unistusi, mille järgi tuli hävitada traditsiooniline perekond ja muuta ühiskonna liikmed võrdseteks sootuteks amööbideks ilma igasuguste eripärata. Marcuse ärgitas kõiki perverssusi püünele tooma, et korralikku abielu demoniseerida. Sellised ühiskonnamudelid ei rikasta paraku elu, vaid teevad seda vaesemaks, ja mis eriti aktuaalne, pealetungiva islami tingimustest ka viimase poolt kergesti haavatavaks.

Avatud ühiskond tõmbab valimatult sisse ka kõik halva, mis maailmas ringleb, ning reeglid ning vastastikuse austuse põhimõtted selle ohu vältimiseks peavad olema paigas. Lihtsama ja vaesama rahva sõimamine idiootideks rikka sotsialistist ministri poolt ei aita meie elu küll karvavõrdki paremaks muuta ega tee ka suhteliselt haritud mehele au, aga võta näpust – seisus kohustab.

Märkmed: